Otsing

07-08.2016 13 ristim raamat
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

Miks selline pealkiri? Sellepärast, et Uue Testamendi õppejõud ja usuteaduse doktor vend Peeter Roosimaa on saanud kaante vahele väärtteose „Raamat ristimisest“. Miks ma nimetan seda raamatut väärtteoseks? Kindlalt selle teose praktilise väärtuse pärast. Sellist oleks juba ammu tarvis olnud. Selle vajaduse selgituseks olgu üks vana lugu.

Ilmselt võtab keskmine kristlane ristimist üsna lihtsustatud kujul ja sügavam mõte kaob lihtsa praktika varju.

Olin olnud umbes 6-7 aastat pastoriametis kogudusi teenimas. Siis sain sõbraks ühe teise uskkonna pastoriga. Tuli ette, et kumbki püüdis oma uskkonna tõekspidamisi kaitsta. Need olid viljakad jutuajamised. Õppisime mõlemad ja tagajärjeks oli, et oskasime ka teistsuguseid vaatenurki heatahtlikult analüüsida. Kord küsis sõber: „Mis on teie uskkonna usuõpetuse aluseks?“ Võristasin vapralt talle ette päheõpitud vormeli: „Meie usuõpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud!“ Vaatasin võidukalt kolleegile otsa – kas nüüd said?! Ja siis küsis sõber heatahtliku muigega: kas teil on see ja see ka usulises praktikas? On! Aga kus see kirjas on? Olin tupikus. Seepeale lahendas ta asja nii: „Meil on usu aluseks nii Pühakiri kui ka ajaloolised pärimused ja koguduslik praktika. Teeme üsna mitmeid asju, millel ei ole sõnasõnalist katet, aga nii on usuinimesed ikka teinud ja praktiseerinud.“ See oli ammune jutt ja minu teadmisedki olid toona üsna tagasihoidlikud.

Olen väga tänulik Peeter Roosimaale, et ta näeb vaeva meie usu ehitamisel selgele Pühakirja alusele. Seda selleks, et me oskaksime põhjendada, mida-milleks me teeme ja mida-miks me usume. Miks me nii toimime, nagu me toimime.

Üheks usulise praktika võtmeasjaks on ju ristimine. Oskame peast lugeda: „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka“ (Mk 16:16). Selle tõdemuse sisu mõistmiseni on ajaloos tulnud läbi käia pikk ja käänuline tee.

Kohe oma raamatu sissejuhatuses tõstetakse ristimise mõistmise keerukus meie ette. Ma ei püüa raamatut ümber jutustada, aga siiski toon ära mõne mõtte, mis näitab, et ristimise tähendus polegi nii ühene. Toon vaid näite raamatust.

Raamatu autor tõdeb: „Kristluse üks alustrajavaid toiminguid on ristimine. Selles ollakse üldiselt üksmeelsed, et kristlik ristimine lähtub Johannese ristimisest. Kuid mida ristimine algselt tähendas, selles nii üksmeelsed ei olda. Ristimise teemat uurides olen mõistnud, et tulemus võib väga suuresti sõltuda sellest, millisest lähtekohast või -eeldusest probleemile vaadata. Nii võib küsida, kas ristimise puhul on tegemist andestusriitusega (vrd nt Mk 1:4), pesemisriitusega (vrd Ap 22:16), matmisega (vt Rm 6:3–4), sisenemisriitusega (vrd 1Kr 12:13), Kristusega riietumisega (vrd Gl 3:26jj), lepingu sõlmimisega, sarnaselt ümberlõikamisega (vt Kl 2:11–12), uussünniga (vrd Tt 3:4–5). Peetruse esimeses kirjas on ristimisel aga pigem palvetähendus, täpsemalt hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu (1Pt 3:21). Kõigest sellest jääb mulje, et algkristluses ei mõistetud ristimist sugugi täiesti üheselt.“

Ilmselt võtab keskmine kristlane ristimist üsna lihtsustatud kujul ja sügavam mõte kaob lihtsa praktika varju. Selles raamatus on ristimise vormel korralikult lahti seletatud ja põhjendatud. Muidu mõni ristib nii ja mõni naa ja mõni kõhkleb. Ristitakse nii „nimesse“, kui ka „nimel“. Selge on see, et ristitakse ikka vette ja selgem on sõna „nimel“, s.t kellegi ülesandel ja volitusel.

Raamat ristimisest viib meid algkristlaste arusaamadest tänapäeva arusaamisteni. Hakkame mõistma ristimise arengulugu ja selle akti sügavat tähendust. Ristimise väärtus tõuseb veelgi.

Raamat on kirjutatud lihtsalt ja arusaadavalt. Samas ei puudu ka teema sügavus tõsisema uurija jaoks.
Raamat on kindlalt vajalik igale ristijale ja samuti ka ristitavale. Palju segast saab selgemaks ja ristimistalitus veelgi olulisemaks, millest ei saa mööda vaadata. Ekskursid raamatu lõpuosas võib tavalugeja jätta südamerahuga teoloogide pärusmaaks. Neile on see kullaauk, aga tavalugejale jääb raskeks.
Suur tänu Peeter Roosimaale väga vajaliku raamatu eest!

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke