Otsing

August 2021 18 u viilma
Urmas Viilma, EELK peapiiskop

Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused ühiskonnas“ [Nr 1 – 2021 (79)], andsin pikemalt järele mõtlemata nõusoleku. Kergekäelist lubadust andes ei osanud ma arvata, et selleks kuupäevaks, kui Ermo Jürma artiklit ootab, on mul puhkuselt värskelt naasnuna ülesannete kuhil niigi ülepea kasvanud. Vennale antud lubadust ei saanud aga kuidagi enam murda. Nõnda tuli pruukida pisut öötundegi, et omi mõtteid kirja panna.

Ärge püüdke lugeda seda 200-leheküljelist „rammusat rooga“ sisaldavat artiklite kogumikku läbi ühe õhtuga (ööga).

Esmalt annan kõigile Usuteadusliku Ajakirja erinumbri kätte haarajatele soovituse: ärge püüdke lugeda seda 200-leheküljelist „rammusat rooga“ sisaldavat artiklite kogumikku läbi ühe õhtuga (ööga). Mina seda omaenda rumalusest ja ajapuudusest tegin. Ja sellel olid tagajärjed, mis on väga sarnased ülesöömise sümptomitele rikkalikult kaetud buffet-laualt. Kõike on palju. See on maitsev. See on rammus. Tahaks veel, aga enam ei mahu.

Olles ajakirja kaanest kaaneni läbi lugenud, julgen nimetada oma erilised lemmikhõrgutised. Tõeliselt armas, südamlik ja silmi avav on Toivo Pilli artikkel naisevangelistist, jutlustajast ja „müstikust“ Ilse Katvelist (1906–1987) pealkirjaga „„Ülevalt anti märku“. Jutlustaja Ilse Katvel“. Artikli peategelasest (tunnistan ausalt) ma varem teadlik ei olnud. Nagu ka sellest, et meil on Eesti kirikuloost leida meie oma Bingeni Hildegard. Tore üllatus!

Eriliselt nautisin Helle Lihti artiklit „Looduse sakramentaalsest tähendusest“, sest loodushoiu teoloogiast ei ole eesti keeles veel mitte liiga palju kirjutatud. Leidsin sellest artiklist üsna palju äratundmisrõõmu ja seoseid EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas 2016. aastal välja antud mahuka tõlkeartiklite kogumiku „Jumala armu poolt vabastatud“, loodushoiuteoloogiat sisaldavas osas, pealkirjaga „Loodu pole müügiks“ artiklites väljendatud mõtetega. Nimetatud kogumiku toimetaja Anne Burghardt ütleb selle raamatu sissejuhatuses: „Kui Jumal kuulutab kogu loodu „heaks“, siis ei pea ta silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusse, sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule.“ Helle Liht rõhutab oma artiklis samuti, et loodust ei saa ega tohi instrumentaliseerida ega ka taandada ainult sümboolsesse rolli inimese kui „looduse krooni“ käes. Mulle sümpatiseerib ka autori julgus hinnata oma vabakiriklikku traditsiooni ümber ja esitada oma usukaaslastele väljakutse liikuda loodusest kõneledes sakramentaalse mõtlemise ja käsitluse suunas. See tähendab Jumala enda kohalolu tunnistamist mateerias, sealhulgas ristimisvees ja armulauaelementides, mille kaudu vahendab Jumal inimesele oma armu. Väga põnev lugemine mulle kui luterlasele. 19 UA ajakiri

Usuteadusliku Ajakirja erinumber on osutunud ka üheks „esimeseks pääsukeseks“, kajastades sisukalt ja asjatundlikult seni veel kestvat koroonakriisi ja sellega kaasnenud väljakutseid. Jakob ja Meego Remmeli artikkel „Koroonakriisi eelse ja järgse (vaba)kogudusliku elu arengukohtadest Eestis“ annab hea ülevaate, kuidas COVID-19 juba on mõjutanud ning arvatavasti saab ka mõjutama kirikuelu ja koguduste toimimist lähitulevikus. Artikkel võiks olla kohustuslikuks lugemismaterjaliks igas koguduses, kus planeeritakse edasist „postkoroona“ elu ning sõnastatakse tulevikuvisioone. Abi ja nõu on siit leida ohtrasti. Küll oleksin rõõmus, kui ka luteri pastorid ja koguduste ilmikjuhid seda artiklit loeksid.

Erinumber on osutunud ka üheks „esimeseks pääsukeseks“, kajastades sisukalt ja asjatundlikult seni veel kestvat koroonakriisi ja sellega kaasnenud väljakutseid.

COVID-19 kriisist on tõukunud ka ajakirja erinumbri viimasesse artiklisse „Usuvabaduse arengukohad koroonapandeemia kriisiaegadel“ koondatud mõttevahetus 2020. aasta sügisel peetud vestlusringist, mida juhatas Meego Remmel ja milles osalesid Merilin Kiviorg, Helle Liht, Paul Teesalu ja allakirjutanu. Huvitav on lugeda nüüd juba viiruselaine kolmanda laine tingimustes, kuidas hindasime viiruse leviku piiramiseks valitsuse ja kirikute endi poolt kasutusele võetud meetmeid ajal, mil esimene laine oli seljataga ja teine alles algamas. Arutelu keskmes on usuvabaduse säilimise-säilitamise küsimus koroonakriisis. Artikkel toimib omamoodi ajakapslina, võimaldades aja ja uute viiruselainete möödudes hinnata meie tollaseid mõtteid ja seisukohti uues olukorras ja ajahetkel. Igal juhul on see vestlusring jalajälg kahe koroonalaine vahelisest ajast 2020. aasta sügisel.

Üks kogenud toidunautleja teeb õigel ajal pausi, et ennast mitte haigeks süüa. Sama kehtib ka Usuteadusliku Ajakirja lugemisel. Mina seda pausi teha kahjuks ei saanud ja lugesin läbi ka põneva arutleva-kirjeldava artikli „Kogudus ja kogukond: lingvistilised, teoloogilised ja sotsioloogilised seosed“ autorite kollektiivilt ‒ Johanna Rosenvald, Karl Pajusalu ja Toivo Pilli. Sain artiklist teada huvitavatest lingvistilistest-semantilistest arengutest sõnade „kogukond“ ja „kogudus“ kasutamisel ning tähenduse muutumisel vabakoguduste liikmete uue põlvkonna keskel. Tõdesin, et olen ise ilmselt selles küsimuses arengupeetusega ja mõistan nende sõnade tähendust endiselt üsna vanamoeliselt, nagu artikli autorid oma kirjatöös nende sõnade traditsioonilise tähendusena esile tõstsid. See teeb mulle tegelikult rõõmu.

Põnev oli Usuteadusliku Ajakirja erinumbrist lugeda sellegi kohta, et just baptistid on universaalse usuvabaduse printsiibi esmased leiutajad juba 400 aasta eest ja selle suurimad eeskõnelejad, kuniks see sõnastati lõpuks 20 sajandil universaalse inimõigusena (vt „Usuvabadus kõigile: baptismi and ja vastutus“, Anthony Peck).

Võrdlusmoment tekkis ka Nigel Wright’i artiklis „Kirikud ja ühiskondlik kord: baptistlik vaatenurk“ sõnastatud kiriku-riigi vaheliste suhete mõistliku määratlemise ja mulle armsa Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kui Eesti vaba rahvakiriku loomisideede ja tänaseni kehtivate printsiipide vahel. Tõdesin, et EELK on selles kontekstis klassikaline vabakirik.

Värskendav oli meelde tuletada oma tudengipõlves omandatud, kuid nüüd juba mälu „alumisse sahtlisse“ ununenud teadmisi religioonipsühholoogia valdkonnas, kui lugesin Tõnu Lehtsaare ja Tea Ausini artiklit „Mis on religioonipsühholoogia?“. See kirjatöö on aga tõsiselt „rammus roog“, millest peaks laua taha istudes oma söömaaega alustama, mitte lõpetama. Muidu ei jõua kõike seedida.

Kokkuvõtteks tõden, et kogu Usuteadusliku Ajakirja erinumber oli (vähemalt ühe paduluterlase jaoks) silmi avav, hariv ja vajalik lugemismaterjal. Tänu ja kiitust väärivad kõik need, kes selle mahuka ja sisuka artiklite kogumiku ette valmistasid ja välja andsid. Tõenäoliselt väärib siinjuures enim tunnustamist erinumbri toimetaja Mikael Raihhelgauz. Tänu ka Jumalale, et ta kogu seda mahukat tööd rohkesti õnnistas!

 

EKB Liidu president Erki Tamm: Olen tänulik meie Seminarile, kelle eestvedamisel sündis Usuteadusliku Ajakirja seekordne number. Protsess kestis üle aasta. Vaeva ja süvenemist nõudev on iga töö, kui eesmärgiks on sügavuti minek ja üldistuste tegemine.
Isiklikult oli mulle avastuseks Ilse Katveli isik ja töö. Tänu Toivo Pillile on tema elutee ja -töö ning tunnetusmaailm jõudnud laiema lugejaskonnani. Mind hämmastas just Katveli mitmekülgsus, lihtsus, sügavus ja vaimulik mõjukus. Huvitav sild tekib ajakirjas maal elanud Ilse loomuliku loodu(se) tunnetuse ja Helle Lihti artikliga, kus otsitakse lahendusi globaliseerunud ja linnastunud maailma ökoloogilistele probleemidele.
Väga päevakajaline on Jakob ja Meego Remmeli analüüs koroonaaja mõjust (vaba)kogudustele. Sedavõrd sisulisena on see tõenäoliselt esimene omasuguste seas. Artiklite esitamise tähtaeg oli 2021. aasta algus, seepärast vajab jätkuva kriisi mõju täiendavat uurimist.
Jumaliku ettehooldusena võib käsitleda Nigel Wrighti ja Anthony Pecki artikleid usuvabadusest. Esimest korda Eesti ajaloos esitas ju EKN augusti algul vaide Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute kohta, mille regulatsioonides nägid kirikujuhid usuvabaduse piiramist. Baptistidele on usuvabaduse teema oluline meie enda ajalookogemuse tõttu ja selle tähendus multikultuursemaks muutuvas Euroopas on jätkuv. Kriitilise tähenduse saab aga usuvabadus Afganistanis, kus väheste kristlaste elu on tõsises ohus.

Uudised

2021-5-august

03 September 2021
2021-5-august

SISUKORD „Kahevõitluse“ päevad Nuutsakul Miikael Johan Tamm 3D Kogudus sai Maailma Baptistiliidu tunnustuse Helle Liht EKNi vaie Vabariigi Valitsuse korralduse peale TK Jeesus on alati kohal Ermo Jürma Peeter Tamme kutsumus...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

03 September 2021
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

August 2021  „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1). Käesoleva aasta 20. augustil möödub 30 aastat, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu...

Mustvee Betaania Kogudus 100

03 September 2021
Mustvee Betaania Kogudus 100

August 2021 Paul Gill, Betaania pastorFotod: Reet Pappe Hea kaasteeline, meist igaüks tähistab juubeleid, et tänus vaadata tagasi ja mõelda sellele, mis veel ees seisab. Seda tegi ka Mustvee Betaania Kogudus,...

Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

03 September 2021
Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

August 2021 Monika Aavistu, Valga Betaania kogudus Eriliselt kuumal pühapäeval, 4. juulil Tõrvas pidutseti – Immaanueli kogudusel täitus 100 ja Pigilinnal endal 95 aastat. Abivallavanem Lauri Drubinš nimetas koguduse rolli kohaliku...

Pastor Siilas Kase ordineerimine

03 September 2021
Pastor Siilas Kase ordineerimine

August 2021  Kohila Baptistikoguduse 112. aastapäeval 8. augustil ordineeriti pastor Siilas Kask (38), kes teenib kogudust juba neli aastat ja on Kohila Mõisakooli poisteklassi õpetaja. Koos abikaasa Kärdiga kasvatavad nad...

Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

03 September 2021
Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

August 2021 Erki Tamm, EKB Liidu president Eesti taasiseseisvumise ajal õppisin Usuteadusliku Seminari teisel kursusel. Olin 23 – noored mehed selles eas päevikut ei pea. Elu on liiga kiire ja põnev...

Interneti väljakutse koputab uksele

03 September 2021
Interneti väljakutse koputab uksele

August 2021 Timo Lige, Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Elame ajas, kus internetimaailma väljakutsed koputavad aina intensiivsemalt koguduse uksele ja meil on valik. Kas me nuriseme taustamüra üle või avame ukse?Torontos oleme...

Kui digitaalseks muutub kogudus?

03 September 2021
Kui digitaalseks muutub kogudus?

August 2021 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Koroonaepideemia ei muutnud mitte ainult meie era-, vaid ka koguduste elu. Uus olukord on nõudnud koguduseliikmete ja kaasinimesteni jõudmiseks uute teede leidmist. Rekordilise...

Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

03 September 2021
Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

August 2021 Urmas Viilma, EELK peapiiskop Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused...

Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

03 September 2021
Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

August 2021 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele...

Linke