02/2012
Erki Tamm, Kalju koguduse pastor
Kahekümne iseseisvusaasta jooksul Eesti Kirikute Nõukogu poolt korraldatud sotsioloogiliste uuringute tulemused teevad nõutuks: religiooni tähtsus inimeste elus on järjekindlalt kasvanud (1990 – 18%, 1999 – 21%, 2008 – 24%), kuid kirikuliikmete arv väheneb. Sotsioloog Andrus Saare sõnul on „eesti ühiskond võrreldes Lääne-Euroopaga liikumas unikaalsel teel – kui Lääne-Euroopas väheneb institutsionaalse religiooni roll nagu meilgi, siis mujal väheneb ka usu roll inimeste elus üldse. Meil on see aga kasvamas."
EKN kogumiku „Astu alla rahva hulka" esitlusel 19. jaanuaril avaldas Saar detsembris läbiviidud Maailma väärtuste religiooniuuringute tulemused. Ta väitis, et ta peaks oma ettekande pidama hoopis vene keeles, sest 24% eesti elanikest peab end õigeusklikeks, kelle enamus on aga venekeelsed. Vaid 8% vastanutest pidas end luterlasteks, 2% katoliiklasteks ning 1,5% muu usuga seotuks. 64% ei seostanud end ühegi usundiga. „Kahetised tunded tekivad," ütles Saar. „Ühelt poolt on religioon 20 aasta jooksul muutunud olulisemaks. Teisalt kirikutes toimuv muutub lahjemaks – koguduseliikmete arv väheneb. Institutsionaalne kirik on raskustes."
Saar leiab, et „suur osa inimesi otsib tuge ja eksleb oma eklektilise usu otsingutel, ilma et kirik muutuks neile usaldusväärseks partneriks. Viimastel aastatel on vähenenud kiriku kui usaldustelefoni roll, mille kaudu inimene leiab moraalset tuge, et mõtestada elu maises maailmas." Ilmneb ka, et kuigi paljud ei tunne end kirikus mugavalt, tahaks suur osa inimesi pastoriga isiklikult rääkida ja suhelda. Sellest ka kogumikule Anna Haava 20. sajandi algul kirjutatud luuletusest laenatud pealkiri:
„Astu alla rahva hulka,
õpetaja, karjane.
Et ei kasvaks kuristikud,
kaljud teie vahele.
Ainult käsud, õpetused,
ei need rahvast õndsaks tee,
kui ei saa sa sõbraks olla
ega vennaks temale."
.
