Rist särab Kuressaare linna kohal

25 rist kures 104/2018
Sander Tulk, Siioni kogudus

Emotsioonid Eesti sünnipäevast on ilmselt meie kõigi sees veel liikumas. Juubelipidustuste raames kõlas üleskutse – teha oma riigile üks kingitus. Siioni kogudus ei olnud mingi erand ja otsustas kinkida äsja 100aastaseks saanud vabariigile oma kiriku tornis särava risti.
Selline idee oli pastor Margus Mäemetsal juba pikemat aega. Kui ta 2014. a sügisest 2015. a suveni teenis Kanadas Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti kogudust, oli tal kombeks pildistada öiseid säravaid kirikutorne. Sealt kasvas välja väike unistus – saada ka oma kodukiriku hoonele särav rist. Koguduse juhatus oli toetav ja nüüd tehtigi idee teoks.

Kui ööpimeduses või õhtuhämaruses Kuressaare peal ringi jalutada, siis on rist miski, mida on raske mitte märgata. Sõites näiteks mööda Tallinna tänavat, paistab uus särav rist pea linna serva välja. Pastori sõnul on ka mitmed inimesed maininud, et nende endi toaaknasse särab pimedamaks minnes Siioni koguduse rist. Seni on tagasiside, tänu Jumalale, positiivne olnud.

Rist on tõenäoliselt Piiblis olevatest sümbolitest kõige mõjukam ja tähtsam. Rist tuletab meile meelde suurimat ohvrit, mille Jumal 2000 aastat tagasi maailmale tõi. Ristile vaadates võime, kes me usume, mõelda ristilöödud Jeesusele ja tuletada meelde, et tänu tema ohvrisurmale on meie vahekord Jumalaga taastatud. Selles näeme ka Jumala suurimat armastust meie vastu. Sõnum ristist paneb meid ikka ja jälle meelt parandama meie läbikukkumiste sees ja annab meile kõigile julgust tunnistada, et me kuulume elavale Jumalale.

Loodame ka, et nüüd, kui rist valgustab Kuressaare linna, hakkavad möödaminejad rohkem mõtlema vaimsetele asjadele ja sellele, mida rist õigupoolest tähendab. Usume, et see kannab endaga kaasas väge ja teeb mitte ainult Kuressaares, vaid terves Eestis võimsat tööd. „Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle…” (Gl 6:14).