Kuulutaja 20 aastat

3/2009

„Kuulutaja" on saanud 20aastaseks. Juubeli puhul esitasime lehe toimetajale Üllas Linderile mõned küsimused.

Mis ajendas sind, et diplomiga matemaatikust sai ajakirjanik?

Ei julge end päris ajakirjanikuks pidada, kuigi olen ka ilmalikus lehes reporterina töötanud. Mul pole ajakirjandusalast haridust. Ajakirjast Usurändur tegin magistritöö, aga see ei seostunud ajakirjanduse teooriaga.

Matemaatika on kujundanud väga tugevalt minu mõtlemisviisi. Õpitut on ka Kuulutaja juures vaja läinud – koostan lehele ristsõnu omatehtud arvutiprogrammidega.

Kristliku ajakirjanduse puudumise ainus põhjus Eestis oli nõukogude võim. Kui see nõrgenes, oli loomulik taas alustada. Esimese kristliku lehe – Võru praostkonna Sõna – ilmumine pani ka minu tegutsema.

Koolipoisina vihkasin kirjandite kirjutamist. Kuulutajaga alustades arvasin, et kirjutavad teised ja minu peale jääb organiseerimistöö. Läks teisiti.

Kuulutaja Ühingul on vaid üks juhatuse liige, Üllas Linder, kui suur on tegelik toimetusrühm?

Kahjuks see ühest inimesest koosnebki. Lõuna-Eesti vennad-õed elasid algul küll uue lehe tegemisele kaasa, aga üsna varsti jäi see tervenisti minu peale. Toimetus võiks olla suurem, aga see vajab palgaraha. Tasuta või väikese tasuga tööd saab nõuda ainult iseendalt.

Ühingul on veel kaks liiget – Ago Rand ja Margo Meri. Nad hoiavad mul ja ühingul silma peal ning annavad head nõu. On olnud ka keeletoimetajaid.

Oli „Kuulutaja" ainus nimekavand?

Arutasime päris mitmeid, aga teised variandid läksid käest. Nimi pidi olema kristlik ja samas neutraalne. Neutraalsus on end kätte maksnud – 20 aastaga on ilmunud-kadunud mitu Kuulutaja-nimelist kommertslehte. Üks ilmub Rakveres praegugi. Seepärast kuulub nime juurde ka täiend „kristlik leht".

Kes on lehe põhiline sihtgrupp?

Konservatiivne kristlaskond, ilmselt mitte väga noored. Kuna töötan nüüd ka vanglakaplanina, mõtlen sellele, kuidas mu hoolealused artiklitesse suhtuvad. See on lehte muutnud äratuslikumaks.

Milles näed suurimat erinevust esimeste ja tänaste numbrite vahel?

Kuna toimetaja on ikka üks ja sama, siis vaimulikus mõtteviisis ei tohiks suurt erinevust olla. Esimestel aastatel oli lehe maht ainult neli lehekülge, kõrgtrükitehnika ei võimaldanud korralikke pilte lehte panna. Täna võiks trükkida lehte ka värvilisena, aga selleks pole raha.

Alates 2000. aasta suvest on peaaegu kogu Kuulutaja sisu ka internetis.

Milline rubriik on lugejate poolt kõige rohkem hinnatud?

Alati on olnud jutlus, kus peaks olema lehe vaimulik põhisõnum. Algusest peale arvasin, et vaja on intervjuusid, nüüd on neid igas numbris kaks. Ei tasu imestada, kui mõni tellib lehte ristsõna pärast või kedagi huvitab eelkõige poliitikakommentaar. Tunnen puudust headest tunnistustest, olen neid tõlkinud saksa ja vene keelest.

Mida nimetad lehe „raudvaraks"?

Usku. Väldin usualaseid tüliküsimusi. Poliitikas püüan suurendada mõistmist. Lehe eesmärk on kuulutada Kristust.

.