Misjonäride töövarjuna Kosovos

Juuni 2019 12 kosovos
Tarmo Lige, Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor

Kui tahad teada, mida üks amet päriselt tähendab, siis tuleb veeta aega koos sind huvitava ametikandjaga. Kaheksal EKB Liidu pastoril ja misjonisekretäril oli sarnane võimalus aprilli lõpus Kosovos Adamite misjoniperega.
Balkanil kerkis küsimus, miks 2008. aastal tekkinud Kosovo riiki üldse vaja on? Üle 90% elanikest on moslemitest albaanlased ja kõrval on Albaania riik, umbes 5% õigeusklike serblaste jaoks on piiri taga Serbia. Viimased peavad just Kosovo praegust territooriumi oma riigi hälliks. Albaanlased aga leiavad, et see kuulub neile. Kuigi verine kodusõda lõppes sajandivahetusel, püsivad pinged tänaseni. Kui NATO missioon sealt välja viia, oleks vaid aja küsimus, millal jälle arvete klaarimiseks läheks. See pani meid kõiki Jumalat tänama, et ta on taasiseseisvunud Eestit säästnud.
Kosovo on Eestist neli korda väiksem, elanikke aga 1,8 miljonit. Loodus on imeilus. Ometi on palju kontraste. Õigeusk ja moslemid. Lääs ja ida. Luksus ja vaesus. Ilu ja lõunamaine räpasus. Normaalne oli ärgata linnas kukelauluga. Pärast kodusõda on rikaste naftariikide rahadega ehitatud 800 mošeed. Ameerika kristlaste püstitatud uusi kirikuid nägime ka.
Iseenesest mõistetav on, et albaanlane on moslem ja serblane ortodoks. Albaanlastele tuleb siis selgitada, kuidas nende esiisad olid algselt kristlased. Arhiividest on kaevatud välja mõnigi sugupuu, mis näitab, et alles 15. sajandil tõi Ottomani impeerium regiooni islami.

Kosovo riigilippu me ei näinudki, sest serblased heiskavad oma aladel serbia lipu ja albaanlased oma. Hakkasime hindama Euroopa Liidu eeliseid. Oleme harjunud, et reisides pole vaja passi, viisast rääkimata. Me peseme end joogiveega, haiglad on maailmatasemel. Ilmselt oleks olnud suurim karistus sattuda Gracanica kliinikusse.
Sai selgemaks, mida tähendab eestlase ja serblase abielu. Lapsed räägivad lisaks ema ja isa emakeeltele ka inglise keelt, milles toimub õppetöö rahvusvahelises koolis. Mõistsime, mis on Daily ja Dejani missioon. Mittetulundusühingu „Osadus“ kaudu on neil luba õpetada erineva kultuuri ja keelega lapsi (albaanlasi, serblasi ja mustlasi). Pakkuda neile meie mõistes pikapäevarühma või päevakeskust. Et nii erineva sotsiaalse staatusega lapsed õpiksid tulevikus koos elama. Lastega töötades tekivad usalduslikud kontaktid ka nende vanematega ja nii saab vestelda juba sügavamatel teemadel. 12 pristinas
Nägime, kuidas Jumal on kutsunud imaami poja teenima pastorina ja rajama kogudust. Ja mis see talle maksma läheb. Kohtusime teise pastori ja koguduse rajajaga, kellel oli kaasaegne hambaravikabinet. Teda usaldatakse hea ravi ja hindade pärast. Isegi moslemid olid tema kliendid. Nägime, kuidas mustlaste piirkonnas jalutades jookseb väike tüdruk Dejanile vastu, onu võtab ta sülle ja annab musi… Märkasime igal sammul, kui palju on Dejanil sidemeid, tuttavaid ja sõpru. Peaaegu igast hoovist hüüti talle tervituseks mõni soe sõna. Aastatepikkusesse sihikindlasse töösse on panustatud tohutult aega ja iseennast. Nii elades saabki Jumala armastus mõistetavaks. Armastusest võib jutlustada ja pidada loenguid, aga selle vahetu kogemine räägib ilma sõnadeta.
Lõpetuseks. Kui kaheksa kolmest erinevast generatsioonist pastorit on nädal aega koos ja keegi ei saa „varem ära minna“, siis see on väärtus, millel mõõtühikut veel ei ole.
Suur tänu vastuvõtjatele Dejanile ja Dailyle ning toetajatele: Toronto Eesti BK välismisjonitoimkond, T-Tammer OÜ, Whittier Area Community Church!