Otsing

Aprill 2021 21 pillitoivo
Toivo Pilli, Kirikuajaloo õppejõud

Mõne aasta pärast tähistatakse 500 aasta möödumist anabaptistliku liikumise algusest. Mida tõi endaga kaasa nn reformatsiooni kolmas laine, mis sai alguse Šveitsist Zwingli järgijate hulgast, kes olid oma õpetajaga võrreldes radikaalsemad? Milles seisnes nende juurte juurde pöördumine? Nad loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur. Nad keeldusid osalemast tollastes võimustruktuurides.
Eesti vabakogudusedki on anabaptiste pidanud oma eeskujuks. Näiteks on Osvald Tärki ja Robert Võsu inspireerinud anabaptismi teoloog Balthasar Hübmaier, kes küll tunnistas, et ta võib eksida, sest on ainult inimene, aga... „tõde on surematu“.
Muidugi on ajaloosündmuste alguse tähistamine alati kokkuleppeline. Eks on kokkuleppeline ka see, et 1517. aastat peetakse luterliku reformatsiooni alguseks. Millisest sündmusest lähtutakse anabaptistide juubeli tähistamisel?
Ühel 1525. aasta jaanuarikuu õhtul kogunes pool tosinat meest salaja Zürichis Grossmünsteri kiriku lähedal olevas majas, mis kuulus Felix Manzile. Linnavalitsus oli andnud kogunemise keelu, kuid Piibli uurimist ja palvetamist, olgugi suletud aknaluukide taga, ei tahtnud see usu-uuendajate rühm kuidagi ära jätta. Tol õhtul valitses sisemine pinge, Jumala tahte otsimise ärevus. Uue Testamendi valgel näis laste ristimine õigustamatu. Sellel õhtul leidsid kokkutulnud, et ei piisa ainult usuristimise pooldamisest, vaid seda tuleb ka praktiseerida. Üks kokkutulnutest, Conrad Grebel, ristis seejärel Georg Blaurocki ja see omakorda ristis teised, nende „usu ja teadmise“ peale, nagu ütleb huteriitide kroonika.

Anabaptistid loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur.


Muidugi ei olnud ristimise küsimus ainus, mis anabaptiste iseloomustas. Samavõrd tähtis oli usu praktiseerimine argielus. Peagi võis märgata anabaptistlike ideede levikut mujalgi Euroopas, kus vaimne pinnas oli küps otsustava jüngerluse esilekerkimiseks. Ajaloolased rõhutavad, et tegemist on polügeneetilise nähtusega – sarnased seisukohad ja praktikad kerkivad esile korraga mitmel pool: lisaks Šveitsile veel Lõuna-Saksamaal, Määrimaal, Austrias, pisut hiljem juba Hollandis ja mujal.
Tänaseks on säilinud kaks peamist anabaptislikku suunda: huteriidid ja mennoniidid ehk Jakob Hutteri ja Menno Simonsi vaimsed järeltulijad. Esimene on ajalukku jäänud anabaptistliku ühiselu arendajana, sest ta oli veendunud, et algkristlikku seisukohta „ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine“ peab teostama ka tänapäeval. Teine loob pärast Münsteri katastroofilisi sündmusi tasakaalu, selgitades, et väevõimuga usuliste seisukohtade kehtestamine Vana Testamendi vaimus on eksitus. Sellinegi peatükk on anabaptistide ajaloos olemas. Menno Simons rajas kogudusi ja töötas väsimatult rahumeelse anabaptismi juurutamiseks. Anabaptismi peasuund oligi rahumeelne, hoidudes igasugusest relva kasutamisest.
Mida võiksid tänapäeva kristlased anabaptistidelt õppida? Vahest kõigepealt jüngerluse tähtsust, mida see usuliikumine ise nimetas Kristuse järgimiseks. Ei piisanud lihtsalt väliste kommete täitmisest, kui sellega ei kaasnenud sisemine ja väline elumuutus. Kristust õpib tundma ainult see, kes temale kuuletub ja teda järgib elu tegelikkuses.
Kristuse järgimine sisaldas kannatusi ja tagakiusu. Katsumusi ei olnud vaja vältida, ja neid ei saanudki vältida. Sulane ei ole suurem kui tema isand. Tagakius aitas tegelikult kaasa 16. sajandi anabaptismi levikule. Otsides uusi elukohti, võtsid nad kaasa oma usu ja eluviisi. Tõsi küll, mitmed liikumise juhid surid märtritena, kuid see kinnitas vaid veendumust, et jüngerlus tähendab Kristuse tunnistamist nii elus kui surmas.
Kahtlemata on anabaptistid aidanud juurutada osaduslikku kogudusemudelit. Nad loobusid koguduse hierarhilisest käsitlusest. Juhid olid muidugi tähtsad, kuid nad ei olnud mingis eriseisuses. Nemadki pidid arvestama osaduskonna ühise tunnetusega. Muidugi on elutegelikkus alati kirjum ja mitmekülgsem kui ideaal, aga usukogukonna roll muutub anabaptistide hulgas olulisemaks kui varasemates koguduslikes mustrites. Vastutus üksteise ees, üksteise nõuannete kuulamine ja kuuletumine oli lahutamatuks osaks selle usuliikumise elust. Individualismi kalduvatel aegadel nagu praegune võib anabaptistide eeskuju osutuda väga vajalikuks.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke