Oktoober 2022
Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud
Me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel. Me võtame nende pärandist teekonnale kaasa seda, mis annab meile jõudu, ja mõnikord sedagi, mis meid takistab. Seda pärandit tuleb tunda. Seda tuleb jätkuvalt mõtestada. Mis on õnnistuseks? Mida tahame muuta? Ajaloolise mõõtmeta on meie identiteet kilomeetrilaiune, aga sentimeetrisügavune. Selles pinnases suured puud ei kasva.
Sügava pinnase jaoks on tarvis ajaloomälu alles hoida ja pidevalt värskendada. See on kirikuloolaste ülesanne. Kuid sedasama väärikat missiooni täidavad needki, kes peavad oma koguduse kroonikat, jutustavad usuelu kogemusi, panevad kirja eluloo või koguvad selgitustega varustatud fotosid. Pinnas on sügavam, kui tunneme oma eelkäijate tugevusi ja nõrkusi, veendumusi ja tegusid. See aitab meilgi suunda seada.
Ajaloolise mõõtmeta on meie identiteet kilomeetrilaiune, aga sentimeetrisügavune.
EKB Liidu arhiiv säilitab dokumente ja mälestuslikku materjali EKB koguduste ja usutegelaste kohta. Arhiiv asub Tartus Salemi koguduse ruumides.
Arhiivides ei ole tavaliselt trükitud raamatuid, kuid EKB Liidu arhiivis hoitakse näiteks Johannes Lipstokile kuulunud raamatukogu. Teadlikult on kogutud nõukogude ajal masinakirjaliselt paljundatud teoseid. Eelkõige on arhiiv dokumentide, kirjavahetuse, päevikute, elulugude, protokollide, nootide, heli- ja videosalvestiste ning fotode hoidmise paik.
Arhiiviallikaid tuleb tõlgendada ja neile tähenduslikke küsimusi esitada. Alles siis hakkavad nad „rääkima“. Aga kui materiaalseid allikaid ei ole, pole ka midagi mõtestada. Suuline mälestus kaob nagu kala vette.
Minu jaoks on ajaloo uurimine mitte ainult teaduslik, vaid ka vaimulik tegevus. See annab aimu inimeste tegelikkusesse astunud Kristuse tööst. Ei, see pole minevikuihalus ega ilustatud pildi maalimine, vaid aus, süstemaatiline ja tasakaalukas püüd aru saada ja järeldusi teha.
Mida siis teha, kui sinu käes või sinu koguduses on protokolle, mälestusi, kirjavahetust, vanu fotosid, salvestisi? Ma julgustan neid andma üle EKB arhiivile. Kohalikus koguduses võivad need kergemini kaduma minna kui arhiivis. Inimesed vahetuvad, asju tõstetakse ringi. EKB Liit toetab arhiivis hoitavate dokumentide säilitamist.
Alati võib küsimuste korral pöörduda minu või ajalooharidusega Sven-Joonatan Siibaku poole. Samuti oskab head nõu anda EKB palvemajade arhitektuuri uurinud Margarita Pugri. Materjalid võib pakituna tuua Salemi kirikus asuvasse arhiivi – sel juhul tuleks juurde kirjutada, mis materjalidega on tegemist, kust need pärit ja kes need üle andis. Meil ei ole ametlikku arhivaari. Meil tuleb oma pärandit ise koguda ja ühiselt hävimise eest kaitsta.
Teine võimalus on anda materjalid Rahvusarhiivile. Sealsed töötajad on valmis võtma originaalid hoiule ja tegema originaalide üleandjale kvaliteetsed fotokoopiad. Digitaalse koopia olemasolu koguduses on turvalisust suurendav, mitte vähendav asjaolu.
Muidugi on iga koguduse otsus, mida oma ajalooliste dokumentidega teha. Ütlen vaid üht: Palun, ärge lükake seda otsust ja tegutsemist edasi! Kõige halvem on mitte midagi teha. Mõnigi oluline dokument on tules või veeavariis hävinud või hallituse roaks läinud. Juhatuse liikmed, palun võtke see teema järgmise koosoleku päevakorda!
Me oleme oma eelkäijate pärandi hoidjad. Tegelikult on see meie pärand ja meie lugu, mis on meie hoolde usaldatud.