Kutsutud töötegija varustamine

02 P6134342-106/2013
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Korjan üles veebruari Teekäijas Tarmo Lige poolt tõstatatud teema vaimulike töötegijate majanduslikust olukorrast. Olles ise Tallinna Kalju koguduse pastor, kelle eest kogudus hea seisab, ei hakka ma lahti arutama meievahelist töösuhet. Küll aga tahan teha seda meie koguduste liidu laiemat perspektiivi silmas pidades.

Majanduslikult kitsad ajad kestsid peres seni, kuni leidsin pastoritöö kõrvale õpetajakoha koolis.

Tarmo Lige kutsus kogudusi „mõtlema lahendustele, mis annavad täna julguse 20–30-aastastele meestele järgida oma kutsumust ja samas luua perekond ning kasvatada lapsi". 20 aastat tagasi olime abikaasaga just selles eas, kui ma kutsumust järgides koos noore naisega Hiiu saarele läksin.

Toona ei muretsenud me just üleliia. Kärdla koguduse võimalused olid tagasihoidlikud. Nad olid kokku leppinud ühe õega, kes andis oma maja teisel korrusel meile kaks tuba. Me ei pidanud maksma üüri, kuid ega raha kuu lõpuni ka jätkuda tahtnud. Majanduslikult kitsad ajad kestsid peres seni, kuni leidsin pastoritöö kõrvale õpetajakoha koolis. Kui sündisid lapsed, tuli leida tasuvam töö, et katta pere kasvavaid vajadusi. Sedavõrd rohkem aga läks siis aega ja energiat muuks kui kogudusetööks. Nädala lõpuks olin vahel üpris väsinud, kuid pühapäeval tuli olla vormis.

Seda pilti ei pea võtma traagilisena, sest nii on elanud ja elavad paljud pastorid. Sellise lahenduse positiivne külg on side kogukonnaga, mis on oluline just väikses paigas. Kriitiliseks ajaks on pastoriperele aga elukohavahetus. Võib ju küsida, et mille poolest see erineb ükskõik millisest töökohavahetusest? Kui tavaliselt püüavad inimesed sellega parandada oma majanduslikku olukorda, siis pastori jaoks ei pruugi see nii olla. Üksnes kogudusest saadav töötasu enamike pastoriperede vajadusi ei rahulda. Kuid leida lisatööd, mida saab sobitada kogudusetööga, pole kerge. Seda eriti maakohtades ja asulates, kus töökohti on vähe. Arvestama peab ka pastori hariduse ja senise töökogemusega. Meie seminarist saadud teoloogiline kõrgharidus, ja eriti esimestel aastatel ainekavas olnud pedagoogika, võimaldas minul töötada üldhariduskoolis, nagu seda on teinud paljud pastorid.

Just üleminekuaega ühest kogudusest teise peaks aitama pastoril võimalikult valutult üle elada. Kui ta pole leidnud veel teist töökohta ja abikaasa on väikelastega kodus, siis võib nappida vahendeid ka kõige hädavajalikumaks. Mäletan, kuidas auto iga varuosavahetus lõi pere eelarve paariks kuuks lõhki. Õnneks oli naaberkoguduses ettevõtja, kes lahendas need probleemid. Ka ülikonna muretsemine oli paari aasta peale plaanitud suur väljaminek.
Keeruline küsimus on eluase. Vähestel kogudustel on ametikorterid. Kui seda pole, tuleb korter üürida või, mõeldes pere tulevikule, ka osta. Üldjuhul pole võimalik nii palju säästa, et ühekorraga vajalik raha välja käia. Laenu võtmiseks peab omama aga piisavat sissetulekut. Samas on pastoraadis elanud ametivennad tõsistes raskustes pensionile jäädes.

Töötasu saavaid pastoreid on EKB Liidu 82 kogudusest vaid 29-s. Pooltel nendest on see alla 500 € kuus. Kooliõpetaja keskmise töötasuni (u 800 €) küünivad vaid üksikud.
Meie liit on oma koguduste pastorite toetamiseks loonud Pastorite fondi. Eelmisel aastal annetasid Toronto ja 9 Eesti kogudust sellesse 4863 €. Kasutamise näitena võib tuua Kohtla-Järve Saaroni ja Puka koguduse hooldajate sõidukulude katmist. Aasta varem toetati nii Järva-Jaani pastorile puhkust andnud kohusetäitjat. Oleme toetanud pastorit, kes kaotas igapäevatöö, mis oli pere peamine sissetulekualliks. Taoliste vajadustega on liidu juhatuse poole pöördunud nii kogudused kui ka piirkonna vanemad. Kõige delikaatsem on olnud toetust küsida pastoril endal. Aktiivsete partnersuhetega kogudused on leidnud tekkinud probleemidele ka kiiremini lahendusi.

Nimetaksin veel mõned abinõud, mille kaudu oleme koguduste liidu ühistest vahenditest pastoreid saanud toetada. Paljud pastorid on asunud ennast täiendama seminaris siis, kui nad on juba töötamas koguduses. Just sellistel puhkudel on liidu poolt aidatud leida toetajaid õppetasu maksmiseks.
Viimastel aastatel arendatav mentorlus aitab ennetada kriise pastori elus. Paljud pastorid omavad isiklikke mentorsuhteid, kuid eelmisel aastal alustasid president Meego Remmel koos Viljar Lihtiga pastoritega regulaarseid kohtumisi, et olla töötegijatele toeks ja saada tagasisidet kitsaskohtadest. Mitmesugused kokkusaamised piirkondlikult, kevadised ja sügisesed õppe- ja osaduspäevad või ka pastoriperede suvelaager aitavad pastoritel olla teiste töötegijatega ühtses võrgustikus ning seeläbi olla paremini informeeritud. Osaduses on teadupärast suur vaimulik ja emotsionaalne jõud.

Nimetatud üritusi on toetatud nii Valduste OÜ kui ka Koguduste Parterite poolt, et ükski töötegija ei peaks jääma eemale majanduslikel põhjustel. Lisaks sellele on aastaid Koguduste Partnerid toetanud pastorite osalust GLS juhtimiskonverentsil ning korraldanud ise mitmeid koolitus- ja puhkusenädalalõppe pastoritele. Eakate töötegijate tunnustamiseks ning nendega osaduse pidamiseks on liidu juhatus aastas korra korraldanud eri paigus kokkusaamisi, mida on toetanud Toronto kogudus.

Ehk aitab see pisut mõista majanduslikku olukorda, millega paljud ametivennad igapäevaselt kokku puutuvad. Samas oleme Jumala kutset järgides kogenud alalist hoolitsust. Vahel võib neid kogemusi lausa imede valdkonda liigitada. Siiski ei peaks kogudused lootma, et need küsimused vaid imeväel lahenevad. Head nõu annab aprillikuu numbris Allika koguduse kauaaegne juhatuse esimees Anti Tammo, kes leiab, et kogudused peaksid oma tegevust strateegilisemalt läbi mõtlema ja kavandama.