Koguduse pastori ametikoha täitmisega seotud põhimõtteid

04/2017

Kuna mitmed pastorid on teatanud, et nad ei kandideeri järgmiseks ametiajaks, on kogudused alustanud uute töötegijate otsimist. See on koguduste jaoks suur väljakutse. Seda protsessi on tähtis juhtida läbimõeldult, avatult ja palves Jumala lahendusi otsivas vaimsuses. Alljärgnevalt esitab Teekäija Eesti EKB Koguduste Liidu vanematekogu poolt 9. septembril 2008 vastu võetud suunised.

Iga koguduse iseseisvust ning eripalgelisust tunnustava koguduste liiduna oleme aegade jooksul kasvanud veendumuses, et kohaliku koguduse juhtimise ja tuleviku kujundamisega seotud küsimustes on üldjuhul kutsutud vaimulikku vastutust kandma kohapealsed juhid ehk „koguduse vanemad“, kellele Paulus on öelnud: „Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi” (Ap 20:28). Sarnaselt Paulusele tunnetame aga meiegi ühiselt valitud koguduste-vahelise koostöö ülevaatajatena oma rolli. Peame väga oluliseks, et nendes küsimustes otsiksid nii kohaliku koguduse juhid, terve kogudus ja samuti liidu juhtkond Kristuse meelt ja Püha Vaimu juhtimist, kuid ei unustaks astuda usus praktilisi samme.

1. Vastavalt kohapealsele vajadusele Eesti EKB Koguduste Liidu kogudus algatab uue pastori leidmise protsessi iseseisvalt omaenda kogudusliku otsustuskorra kohaselt.
2. Kui kogudusel on hetkel ametisolev pastor, kes kavatseb ametist lahkuda, siis peab viimane korrektselt vormistama ja allkirjastama isikliku avalduse koguduse juhatusele või üldkoosolekule. Avalduses teatab ta oma pastorina teenimise lõpetamisest alates kindlast kuupäevast, mille koguduse juhatus ka kinnitab.
3. Seejärel kuulutab kogudus oma pastori ametikoha kokkulepitud kuupäevast vakantseks ja asub otsima uut sobivat kandidaati, teavitades sellest ka liidu juhtkonda.
4. Kui pastorit otsiv kogudus otsustab paluda karjase leidmiseks liidult abi, siis tuleb liidu juhatusele lisaks pastorisoovile teatada ka koguduse võimalustest, mida ollakse valmis võimaliku pastori leidmisel ja kogudusse tööle asumisel omalt poolt pakkuma (seda võiks silmas pidada ka siis, kui ilma liidu vahenduseta tegutsetakse).

Selles võiks olla märgitud:
palga suurus (täiskohaga koguduses töötades võiks soovituslik töötasu olla võrreldav kooliõpetaja keskmise palgaga, mis oli 2016. aastal 950 €);
elamisvõimalused (millist elamispinda ja millistel tingimustel peab kogudus võimalikuks tööle asuvale pastorile ja tema perekonnale pakkuda);
konkreetsed töötingimused ja -vahendid (näiteks võimalik osakoormusega tööaeg, olemasolevad või planeeritavad tööruumid, arvutiside, ametitelefon, liikumisvahend jmt).

Selline teave lihtsustaks liidu juhtkonnal omalt poolt võimalike kandidaatidega lävimist ning viimastel ka isiklikku elu- ja/või töökohavahetuse kaalumist.
Koguduste liidu juhatus arutab seejärel läbi koguduse avalduse. Arvestades liidu juhatuse käsutuses oleva informatsiooniga (õppivate) tulevikutöötegijate kohta või ka omades teavet kohavahetust vajavate pastorite või muudel põhjustel vabade töötegijate kohta, annab liidu juhatus sellest teada pastorit otsivale kogudusele.
Väiksemad lähikonna kogudused võiksid vajadusel koopereeruda, et leida, kutsuda ja palgata mitme koguduse peale üks täis- või osakoormusega pastor. Vastasel juhul võib kaasajal osutuda raskeks töötegija leidmine, kuna inimesed on seotud töö- ja laenukohustustega. Väiksemasse paika elama- ja tööleasumine pole tänapäeval kogudusepoolse abita kerge. Vaimulikku vastutust kandvate töötegijate majanduslik toetamine on piibellik nõue: „Tööline on väärt oma palka“ (1Tm 5:17–18).

Kuigi kogudus sõlmib pastoriga töölepingu ja on juriidiliseks tööandjaks, on liidu eelarvest võimalik toetada Pastorite Fondi vahenditest pastorit lühiajaliselt. Eriti oluline on see teise töökoha kaotamisel või teenimispaiga vahetamisel. Samuti on liidu ühistest vahenditest võimalik pastorikandidaadi leidmisel pakkuda sekundaarset toetust, näiteks otsima stipendiume töötavatele pastoritele vaimulikuks enesetäienduseks või seminaris õppimiseks, vaimulike töötegijate motiveerimist läbi laagrite, seminaride, nõustamise jne.

Kõik eeltoodud ja muudki tõstatuvad küsimused pastori leidmise protsessis ning koguduse ja liidu (juhtkonna) vahelises suhtlemises peavad lahenduse saama omavahelises Püha Vaimu juhtimise järgimises ja palvemeeles.