Otsing

Jaanuar 2023 12 arderid 1950
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Mul on raamaturiiulis punaste kaantega Piibel, mille sain 1978 tänu Árpád Arderile. Pärnu noori koondas tookord Laura Raski, kes oli olnud Rakveres Arderi abiliseks. Raski mulle Piibli edasi andiski. Väike kohverkirjutusmasin oli mul samuti saadud tänu Arderi suhtevõrgustikule. Kui alustasin Elvas tööd vaimulikuna, kasutasin pidevalt Arderi kogutud jutlusenäiteid. Selliseid lugusid võivad jutustada paljud.

Kasvukeskkond ja usuline pöördumine
Árpád Arder sündis 6. detsembril 1922 Budapestis. Tema ema Tatjana oli seal ennast täiendamas.
Árpádi emapoolne vanaisa oli Jaan Poska, kes juhtis rahuläbirääkimisi Venemaaga 1919‒1920. Árpádi isa Aleksander Arder oli ooperilaulja, kasuisa aga Eduard Laaman, poliitik ja ajakirjanik, kes töötas 1939‒1940 Moskvas Eesti saatkonnas pressiatašeena. Perekonnas oli nii rahvuslikku meelelaadi kui ka euroopaliku kultuuri vaimu. Hilisema jutlustaja kultuurihuvi, rahvusvaheline haare ja diplomaatiline suhtlusoskus idanes noorukieas – kodus ja koolis.
Arder lõpetas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi 1941. Sõda katkestas õpingud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.
Sõda ja okupatsioonid tõid kaasa suuri kaotusi. Árpádi kasuisa arreteeriti ja hukati Kirovi vanglas 1941. Ema Tatjana emigreerus kahe lapsega 1944 Rootsi. Püüdes vältida sundmobilisatsiooni, tahtis Arder 1943 põgeneda Soome, kuid jäi Loksa kandis sõjaväepatrulli kätte. Ta heideti Patarei vanglasse.
See kõik tähendas eksistentsiaalset kriisi. Kuid usuline pöördumine kongi smugeldatud evangeeliumi lugedes andis toetuspunkti kogu järgnevaks. Jeesus Kristus ilmus sisemiselt nii elavana, et „ühegi mu kaaslase ega mu enesegi olemasolu ei ole nii reaalne“, kirjeldas ta.
Ta vabanes 1944. aasta veebruaris, ja pidi ikkagi minema tõlgina Saksa sõjaväkke. Järgnes sõjateekond, Tšehhi „põrgusse“ sattumine ja teekond koju, juhtides tubli kompanii jagu kodumaale naasvaid mehi. Ta arreteeriti punavõimude poolt ja viidi Valge mere äärde vangilaagrisse ning seejärel Karhumäele, kust ta pääses 1946. aasta aprillis. Ta tervis oli nõrgenenud. Ilmnes tuberkuloos. Jumal tõi ta surma piirilt tagasi.

Vaimulik kodu
Arder leidis vaimuliku kodu Tallinna evangeeliumi kristlaste Karmeli koguduses, keda juhtis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas hariduse omandanud Oskar Olvik. Árpád ristiti 1947 Pääsküla jões. Ta leidis oma kutsumuse. Senine elu ei olnud kuidagi ennustanud, et ta teeb oma elutöö vabakiriku jutlustajana, hingehoidjana ja kirjamehena. Ometi nii läks.
Karmeli kogudus ühendas sotsiaalse teenimise ja evangeelse kuulutustöö. Rõhutati kristlikku koostööd ja seda, et teiste inimeste ja usuliikumiste veendumusi tuleb austada. See oli Arderile sümpaatne. Vahest mängis rolli veel üks detail: koguduses töötas kaasa Veronika Salm, keda Árpád tundis varasemast. 4. juunil 1949 nad abiellusid. Kogudusega liitumine ja abiellumine pakkusid sõjast tulnud noormehele toetuspinda.
1950. aastal liitus Karmeli kogudus riigi survel Oleviste kogudusega. Árpádist sai Oleviste kantseleiametnik, Veronikast koguduse koorijuht.
Liitkoguduses polnud ühisosa kerge saavutada. Baptist Osvald Tärk rääkis kord isegi Olevistest lahkumisest. Nelipühilaste jutlustajad püüdsid viljeleda õhutavat stiili, kuid suures kirikus jäi auditoorium vaikseks. „Ei aidanud kätega vehkimine ega võõrapärane sõnade hääldamine.“ See tõi nelipühilastele ja priilastele kurvad tunded hinge, kirjutas Olvik. Arderi soe suhtlusstiil aitas luua suuremat kooskõla. Küllap tal olid oma seisukohad, kuid tal oli avarat meelt luua inimlik kontakt ka nendega, kes arvasid teisiti.
Arder suutis kõigis, isegi aastaid teda vaenanud KGB- ja parteitegelastes, näha kõigepealt inimest. See oli kristlik humanism parimas mõttes.

Rakveres ja Suure-Jaanis 13 karmeli palvela
Aastad 1960‒1970 olid EKB Liidus vaikelu perioodiks. Ateistliku kampaania tõttu vähenes ristimiste arv. Ajakirjanduses ilmus usklikke häbistavaid artikleid. Aga Arderi tegevuses oli asi vaikelust väga kaugel. Ta töötas Rakvere Karmeli (1955‒1968) ja Suure-Jaani koguduse (1969‒1977) vanemana.
Aktiivne tegevus oli nähtav nii koguduses kui ka ühiskonnas. See ei mahtunud võimulolijatele pähe. Sisuliselt saadeti Arder Rakverest Suure-Jaani „asumisele“. Sealgi tõi ta kogudusse elu ja energiat. Nimetan siinkohal vaid mõne märksõna.
Sel perioodil algas „piibliposti projekt“. Arder sai Ida-Saksamaalt laialdase korrespondentide võrgustiku kaudu saksakeelset vaimulikku kirjandust, mis saadeti Ukrainasse ja Kesk-Aasia liiduvabariikidesse saksakeelsetele kogudustele. Kontaktaadresse andis ta ka teisele inimestele. Kui palju kirjandust niiviisi läbi Eesti liikus, on võimatu kokku arvestada.
Arder korraldas soomekeelseid suurüritusi, kuhu tuldi koguni Karjalast ja Ingerimaalt. Mõnikord oli kohal kuni 300 inimest. Kui Eestisse saabus saksa usklikke Nõukogude Liidust, alustati saksakeelsete jumalateenistustega. Ta ületas keele, kultuuri ja konfessionaalseid barjääre.
Árpádi kodu oli nagu kultuurikeskus ja trükikoda. 1950. aastate lõpul koostas ta masinakirjalise viieköitelise Piibli konkordantsi. Reisist Rootsi 1967. aastal sündis reisikiri „Sada päeva“. Materjalide paljundamisel aitas teda abikaasa Veronika, kuid oli teisigi abilisi. Árpád oskas ülesandeid delegeerida, samas luues heameelse õhkkonna.
Árpádi kaasaegsed mäletavad tema tohutut kirjavahetust. Pühade eel viis ta postkontorisse kirju lausa suure kotiga. Saabunud ümbrikelt tuli margid lahti leotada. Árpád tegeles filateeliaga. Paljud meenutavad temalt saadud kirju, mis kinnitasid piiblisalmiga ja hea sõnaga. Mõnikord vastas ta küsimustele, mõnikord jagas mingeid materjale. Ta oli kultuuri- ja kirikuloo ammendamatu allikas. Tema kirjad olid isikupärase stiiliga.
1960-ndatel töötasid Árpád Arder ja Osvald Tärk üleliidulises lepituskomisjonis, millega kaasnesid sõidud erinevatesse liiduvabariikidesse, kus registreeritud ja registreerimata EKB koguduste vahel valitses pinge. Töö tulemused jäid kahjuks tagasihoidlikuks.

Uued võimalused
Aastatel 1979‒1991 oli Arder EKB Liidu nn asenduspresbüter, teenides kogudusi, kus ei olnud karjast. 1980. aastate lõpul oli ta kohe valmis kasutama kristlikule tööle avanevaid võimalusi. Teda kutsuti koolidesse Piiblit tutvustama. Ta esines raadios. Ta tõlkis väliskülalisi. 1988. aastal oli ta üheks kõnelejaks Linnahallis Venemaa ristiusustamise 1000. aastapäeva tähistamisel. Tema mälestusteraamat „Kus on Árpádi kuningas?“ ilmus eesti keeles 1992. Raamatul on Leonhard Lapini kaanekujundus.
Milline on Árpád Arderi pärand? Kõigepealt jutlused. Tema narratiivne stiil on kaasahaarav, see kõnetas nii täiskasvanuid kui ka lapsi, nii õppinud kui ka õppimata inimesi. Teiseks, hingehoidlik töö. Arderi võime inimeste vaimulikku ja isiksuslikku arengut toetada oli eriline. Tema kirjad ja isiklikud kohtumised jätsid paljudele unustamatu jälje. Kolmandaks, Arder tõi vabakogudustesse suurema kultuuriteadlikkuse ning väärtustas rahvusvahelisi ja oikumeenilisi suhteid. Ta kehastas haritud kristlust. Ta oli autodidakt par excellence. See kõik avardas vabakoguduste horisonti. Arder „tuulutas“ vabakoguduste tuba ja laskis päikest sisse! Ta oli suur sillaehitaja, ületades rahvuslikke, keelelisi, hariduslikke, sotsiaalseid, usulisi ja põlvkondade vahelisi tõkkeid.
Árpád Arderi analüütiline biograafia alles ootab kirjutamist. Materjal on rikkalik. Tema teoloogilised seisukohad tuleb tema jutlustest ja praktikast välja sõeluda. Elulugu on teoloogia. Tema biograafia pakub mitte ainult raamatu-, vaid ka filmimaterjali. Kokkuvõtvalt – ta ei kuulu ainult vabakirikute ajalukku, vaid ta on osa Eesti kultuuriloost.
Árpád Arder kutsuti igavikku 1995. aasta septembris. Ta puhkab Siselinna kalmistul, mitte kaugel oma vanaisa Jaan Poska kalmust.

Hiljuti ilmunud lisamaterjale
Raamatus „Lähivaates“ (2022) on peatükk Veronika ja Árpád Arderist. Raamatut saab osta EKB Liidu e-poest.
Usuteaduslik Ajakiri, nr 1 (2022) sisaldab Riho Saardi artiklit, kus on juttu Arderi reisikirjast „100 päeva. Mälestusi matkalt Rootsi ja Soome 1967. aastal“.

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke