Aprill 2023 
Margus Kask, Elva koguduse pastor
Apostel Paulus andis Timoteosele korralduse: „Ära mässi end argistesse askeldustesse!“ Mõlemad mehed olid töistes suhetes jumalariigi põldudel juba pikka aega. Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud (Ap 16:4). Apostlite kontsiili korralduste kohta saame lugeda Ap 15:23–29.
Paulus esitab kolm reeglit: töötegija ei seo end kõrvaliste toimetustega, ta lähtub töötamisel korrast ja kord näeb ette töötegija varustatuse.
Timoteos osutus Pauluse jaoks kõlblikuks kaastööliseks. Nende suhet kokkuvõtlikult kirjeldades võiks öelda, et Paulus „jüngerdas“ Timoteost. Timoteos õppis Pauluse meeskonnas olles nägema koguduste ja inimeste vajadusi. Ta pani tähele, kuidas Paulus lahendas ettetulevaid küsimusi, ja suutis oskuslikult disainida koguduste juhtimisstruktuure ning nende kestlikku toimlemist. Timoteos sai väga hea koolituse. Ühtlasi jättis Paulus talle ülesandeks anda omandatud vaimulik pärimus edasi ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi (2Tm 2:2).
Pauluse jaoks on tähtis kõnelda töötegija ametist. Pastoraalkirjadest (1Tm, 2Tm, Tt) leiame põhjalikud juhised töötegijatele ja kogudustele. Timoteos pidi ka need edasi andma. Üheks töötegijatele määratud korralduseks oli mitte mässida ennast argistesse askeldustesse. Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega, kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud. Ja kui keegi võistleb, ei saa ta ometi võidupärga, kui ta ei võistle korrakohaselt. Tööd rügav põllumees peab esimesena saama osa viljast (2Tm 2:4–6). Siin on töötegija kohta kolm võrdlust: sõdur, atleet ja põllumees. Nende põhjal esitab Paulus kolm olulist reeglit: töötegija ei seo end kõrvaliste toimetustega, ta lähtub töötamisel korrast ja kord näeb ette töötegija varustatuse.
Mis siis on need argielu askeldused? Üks tõlkevõimalus on: sõjateenistuja ei mässi end sisse elatise askeldustega. Sõna „askeldused“ on algkeeles pragmateiais. See esineb küll Uues Testamendis vaid üks kord, kuid ta kuulub suuremasse perekonda, milles on nimisõnadena mõisted „praksis“, „pragma“ ja veel mõningad. Need on meile täiesti tuttavad. Sealt on tulnud väljendid „arstipraksis“, „pragmaatiline poliitik“. Filosoofias on tuntud vool nimega „pragmatism“. Selle järgi on tõe kriteeriumiks see, kui edukas on mingi tegevus. Küllap taipas apostel Paulus hästi „pragmatismi“ mõjusid. Ta püüdis juba eos töötegijaid eemale hoida „pragmaatilisusest“. Seda selles mõttes, et nad ei peaks end niivõrd elatise hankimisse sisse mässima, et pole enam võimelised olema meelepärased temale, kes nad ametisse kutsus. Sõdur läheks siis ilmselt tribunali alla, mõnes muus ametis isik vallandataks.
Kuidas siis on vaimulikul töötegijal võimalik ellu jääda? Piibli järgi tuleb lähtuda korrast, mis näeb ette töötegija varustatuse. Siin toob apostel näiteks põllumehe, kes saab varustatuse oma töö viljast. Paulus kasutab paralleeli Moosese Seadusest, mille järgi ei tohi kinni siduda härja suud, kui ta pahmast tallab (5Ms 25:4).
On üsna ilmne, et apostel tahab reserveerida töötegijad eelkõige evangeeliumitöö jaoks. Ise jätkas ta pühade kirjade uurimist, palvetamist ja kasutas kõiki avanevaid võimalusi kuulutamiseks ja vestlusteks. Tessaloonika kirjas vendadele käsib ta neid hoiduda logelejatest ja räägib, et tema on rühmates töötanud nii ööd kui päevad (2Ts 3:6–15). Samas oli ta tänulik, kui kogudused oma osa tegid ja teda toetasid (Fl 4:10–20). Tean omast kogemusest, kuidas ka meie kogudused pingutavad. Samas ei saa me ka kuidagi lahjendada pastoraalkirjade nõudeid.
Remargi korras, arvestades eelnevaid arutelusid Teekäijas, võib nentida, et mitmete kaasaegsete Piibli uurijate (nt G. Theissen, E. Schnabel, R. Yarbrough, A. Runesson jne) järgi on pastoraalkirjades kirjeldatud töötegijat kui „meessoost” isikut. Seevastu mõned teised kirjad on naistöötegijate osas palju avatumad (nt Rm 16:1). Aga kas pole nii, et ka sellised arutelud võivad osutuda enese mässimiseks „argielu askeldustesse”?
Igatahes on kogudustel ja Liidul tervikuna jätkuvalt mõtteainet piibellike tõdede rakendamisel.
