Otsing

16 tammo joosep-106/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis, 33. tund

„Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse – teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on. Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval" (1Pt 2:9–12).

Jumala rahval on olnud keeruline enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Oleme harjunud kasutama kristlaskonna kirjeldamisel „Jumala rahva" mõistet, kuid vahel me ei teadvusta selle mõistega kaasnevaid tagamaid. See „rahvas" ei ole tavaline, vaid valitud ja väljakutsutud kõigi rahvaste hulgast. Seega kõik teised rahvad ei oma enam absoluutset tähendust. Jumal ei pühitse nende võitlusi ja sõdu parlamentides ja lahinguväljadel. „Jumala rahvas" ei ole „rahvakirik".

Samas ei ole Kristuse kogudus „Jumala rahvana" riigile ka poliitiliseks rivaaliks. Apostel Peetrus manitseb usklikke samas kirjas: „Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale, olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetud kurjategijaid karistama, aga heategusid kiitma" (1Pt 2:13). Kuid kogudus ei peaks fikseeruma ka maise ühiskonna probleemidele, sest „kõigi asjade lõpp on lähedal" (1Pt 4:7). Me oleme ja elame siin kui „majalised ja võõrad" (1Pt 2:11).

Loetud sõna seob kaks näiliselt vastuolulist asja: siin kuulutatakse Jumala rahva ülimuslikkust kõigi rahvaste üle ja samal ajal kutsutakse alluma olemasolevale ühiskondlikule korrale (vt Rm 13). Põhjus on meie kahekordne kodakondsus. Oleme taevase ja maise riigi kodanikud. See teebki meist siin maailmas võõrad. See võõras olemine kutsus kuni aastani 312/13 (ristiusu kuulutamine sallitud religiooniks) esile üha uusi tagakiusamisi. Antiikne ühiskond lihtsalt ei kannatanud sellist topeltkodakondust. Sa olid kodanik ja alam ilma mingisuguste agadeta. Selle poole on püüelnud kõik totaalsed režiimid.

Rooma riik oli paljurahvuseline. Sellega seoses võinuks „Jumala rahvas" oodata riigilt samasugust õiguslikku kaitset nagu teised rahvad, kellel oli oma usule piiratud õigus (religio licita). Kuid „Jumala rahval" oli oma – Jumala riik, mis ei saanud kõiges alluda keisrile kui jumalale. Tagajärjeks olid tagakiusamised. Alles Konstantinus Suure ajal see vastuolu kaob ja asendub positiivse hoiakuga. Kuid seegi hoiak ei saanud kesta kaua, sest impeeriumi kokkuvarisemine nõudis uut lähenemist. Kirikuisa Augustinus, kes on selle tunnistaja, eristab Jumala riiki (Civitas Dei) ja maist riiki (Civitas terena), öeldes, et need võivad osaliselt kattuda, kuid kannavad endas kaht erinevat vaimset meelelaadi, caritas (ligimesearmastus) ja superbia (kõrkus). Kui keskaegne ühiskond oli saavutanud oma õitsengu, püüab Thomas Aquino taas need kaks riiki ühildada rooma maailmamonarhia vaimus – Rooma ja paavstlusega. Nii näeme, kui keeruline on olnud Jumala rahval enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Ikka ja jälle kogetakse, et ollakse „võõras rahvas". Võõras on teistsuguse sünniga – me oleme kristlastena sündinud Vaimust, meil on teistsugused kombed ja elulaad, me austame Kolmainu Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu. See on salapärane ja paljudele mõistetamatu. Kuid rahvaks olemise teadvus annab põhjust üha enam mõelda ka oma positiivsele tähendusele selles maailmas: meil on nagu igal rahval õigus oma elulaadile ja kommetele ja kultuurile, teiste rahvaste tarkus ja vaimsed rikkused on vaid vari, võrreldes sellega, mis meile on antud.

Just seda arvestades kutsub apostel Peetrus kristlasi oma vennaliku kooseluga maailmale eeskuju näitama. (1Pt 4:9j; Vt. 5:3 ja 3:5).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kuidas seonduvad sinus eestlus ja kristlus?
2. Kuidas sa tunned end kristlasena tänases ühiskonnas?
3. Kas sulle lähevad korda ühiskonna probleemid?
4. Milles seisneb sinu arvates kristlaste „võõras ja majaliseks" olemine tänases ühiskonnas?
5. Kas meil on kristlastena kohustusi ühiskonna suhtes?
6. Kas meil on kogudusena kohustusi ühiskonna suhtes?

Uudised

2021-8-detsember

17 Detsember 2021
2021-8-detsember

SISUKORD  EKB Liidu tööharude jõulutervitusedMuusikaline jõulumõtisklus Liina Rahuoja Jumal kohtub meiega lapses Ermo Jürma Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud Daire Tiigivee Inglite kuulutus Petlemma väljal Teet Uuemõis 35...

Muusikaline jõulumõtisklus

17 Detsember 2021
Muusikaline jõulumõtisklus

Detsember 2021 Liina Rahuoja, Oleviste kogudus Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii...

Jumal kohtub meiega lapses

17 Detsember 2021
Jumal kohtub meiega lapses

Detsember 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Igal aastal toovad jõulud meid Petlemma sõime ette ja lubavad kohtuda Jumalaga, kes tuli maailma lapsena. Nad juhatavad lapse juurde ka meis endas. Jõulukirik, -laulud...

Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

17 Detsember 2021
Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

Detsember 2021 Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus Ehkki Ines Kerikmäe tundub esmapilgul pigem vaoshoitud, on ta oma väljenduslaadilt emotsionaalne ning räägib oma elust ja lähedastest ülivõrdeliste sõnadega. Kes Inest lähedalt tunnevad,...

Inglite kuulutus Petlemma väljal

17 Detsember 2021
Inglite kuulutus Petlemma väljal

Detsember 2021 Teet Uuemõis, Oleviste koguduse pastor Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale“ (Lk 2:10).Kui Jeesuslapse sünd ja inglite...

35 aastaga lahenenud jõululugu

17 Detsember 2021
35 aastaga lahenenud jõululugu

Detsember 2021 Hans-Joachim Berg, NDR See algas jõuluõhtul 1940, kuid oleks võinud juhtuda ka mõnel teisel päeval. Vastus saabus aga 35 aastat hiljem.Hans-Joachim Berg jutustab, et 1940. aasta jõuludel oli ta...

Hingehoidjana hooldekodus

17 Detsember 2021
Hingehoidjana hooldekodus

Detsember 2021 Innar Kruglov, hingehoidja Sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames on viimase pooleteise aasta jooksul Eesti suuremates hooldekodudes tegutsenud hingehoidjad. Ka minul avanes võimalus selles töös oma panus anda ja töötada Hellenurmes ‒...

PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

17 Detsember 2021
PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

Detsember 2021 Kreete Kristiine Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus Piiblipäevad „Usu Läbi“ toimusid 29.–30. oktoobril ‒ juba 43. korda. Selle aasta teema valiti, et virgutada kristlasnoori olema julged ja usukindlad selles, kelleks...

Nii on alati olnud?

17 Detsember 2021
Nii on alati olnud?

Detsember 2021 Toivo Pilli, kirikuloolaneEttekanne konverentsil „Väike kogudus ja suur maailm“, 2. oktoobril 2021, Tallinnas „Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen...

Impulsse Kolgata koguduse laagritest

17 Detsember 2021
Impulsse Kolgata koguduse laagritest

Detsember 2021 Tõnu Lehtsaar, Kolgata koguduse diakon Hiljuti jõudis vaatajateni Ermo Ripsi kaheosaline film "Mälestusi Kolgata koguduse laagritest". Film on kõigile kättesaadav Youtube’is. Filmi põhisisuks on ülevaade koguduse laagritest kolmekümne aasta...

Linke