Targad hommikumaalt ja Heroodes

12/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

NELJAKÜMNE KOLMAS TUND
„Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama" (Mt 2:2).

Matteuse poolt kirjeldatu näitab juutide ja paganate vastuolu ületamist juba Kristuse sünnis.

Ideaalse maailmavalitseja ootus oli antiikaja kultuuris ja ühiskonnas laialt levinud. Too pidi lahendama sotsiaalsed, rahvuslikud ja religioossed probleemid. Evangelist Matteus nimetab Jeesuse sündi selles loos vaid ühe lausega, samas on talle tähtsad just märgid, mis kõnelevad vastsündinu tähendusest. Sellise ootuse juurde kuulus kujutlus, et tulevase valitseja sünniga kaasneb uue tähe ilmumine. Hommikumaa targad registreerivadki sedalaadi uue taevatähe ilmumise ja asuvad teele.

Jeruusalemma jõudes tähetargad küsivad: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas?" Kuid uus kuningas ei ole ainult oodatud, vaid ka kardetud. Vähemalt kurjad vaimud kardavad teda. „Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?" (Mt 8:29). Evangelist Matteus toonitab rohkem kui Luukas vastuolu kurjusest seestunud maailma ja Jeesuse Kristuse vahel. Ta näitab ka Messia ootuse negatiivset külge – kuningas Heroodese hirmu võimaliku rivaali ees. Heroodes kannab endas Jeesuse Kristuse klassikalist vääritimõistmist. Ta on vaid juutide kuningas ja juudid tahavad meid valitseda. Sellises hoiakus on tugev annus antisemitismi, millele vastanduvad Jeesuse sõnad: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast" (Jh 18:36). Rooma maavalitsejale Pilaatusele tundusid need sõnad aga veelgi arusaamatumana.

Kuid just see kartustega varjutatud maailm kõneleb universaalse pääste vajadusest. Inimlik tarkus, nii nagu seda esindavad targad hommikumaalt, ei garanteeri siiski parimat tulemust. See viib tähetargad Heroodese kotta, kes korraldab Petlemma väikelastele veresauna. Inimlikud otsingud võivad Päästja otsingul anda hoopis vastupidiseid tulemusi.
Ometi on Jumala ettehooldus kõrgem Heroodese inimlikest ettevaatusabinõudest. „Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid" (Ps 2:4). Matteus ütleb, et tegelikult täituvad nende sündmuste käigus Vana Testamendi prohvetikuulutused. Ilmsiks saab paralleelsus Jeesuse ja Moosese sünni vahel. Ometi ületab Kristuse sünd oma tähenduselt Moosese sünni, sest Jeesuses ilmub pääste kogu maailmale. Just sellepärast esindavad need targad, kuid võõrad väljaspool seisjad, teise Päästja sünni juures erilist osa. Nad ei otsi vastuseid mitte ainult Pühakirjast, vaid ka „tõelisusest", mida sümboliseerib siin taevatäht, mida võib oma silmaga näha. Kiri saab tõeks, kui ajamärgid seda kinnitavad.

Hommikumaa targad on selles loos Heroodese türanniale positiivseks vastandiks. Targad näitavad, kuidas inimlik ettenägelikkus võiks tulevikuks valmistuda. Seejuures on ka nemad vaid osa sellest „maailmast". Kui evangelist Luukas kirjeldab kõigepealt selle maailma vaeste ja väikeste tulekut Jeesuslapse juurde (karjased väljalt), siis Matteus näitab, kuidas selle maailma „targad" imelisele lapsele rikkalikke kinke toovad. Kiriku ajaloos on neid hiljem kuningatena kujutatud. Seda mõjutas prohvet Jesaja: „Ja nende kuningad teenivad sind" (Js 60:10). Kinkide arvust tuletatakse hiljem kuningate arv. Matteuse poolt kirjeldatu näitab juutide ja paganate vastuolu ületamist juba Kristuse sünnis. Paulus ütleb Jumalast, kes „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele" (1Tm 2:4). Kuid tõeni jõudmise teel kohtume tänapäevalgi nii usku kui uskmatust, nii valgust ja varju.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Millised mõtteid tekitab sinus tiitel „juutide kuningas"?
Kuidas iseloomustaksid kaasaja tarku, kes otsivad Jeesust?
Millised tähed või märgid võiksid olla tänapäeval kõnekad?
Miks kaasaja valitsejad ei salli Jeesust?
Mis võiks kaasajal ohustada Jeesuslast?
Milles väljendub kaasajal Jeesuses Kristuses pakutava pääste universaalsus?
Milliseid kingitusi võiksime meie Issandale tuua?