Otsing

04/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis
VIIEKÜMNE ESIMENE TUND

„Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad – ühe temast paremale, teise vasemale. [Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"] ... Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama... Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. ... Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes heitis ta hinge. Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: „See inimene oli tõesti õige!" Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi" (Lk 23:33–48).

Ristilöödud Kristuse surm kutsus esile maailma ajaloo suure pöörde.

Kristluse ajaloos on kujunenud nii, et Ristilöödu kannatuste ja surma asemele on kuulutatud „risti" kui abstraktset printsiipi. Peame seisatuma koos rahvaga ja vaatama, kes see on, kes Kolgata ristil sureb? Kes on see ristilöödud Kristus, kelle surm kutsub esile maailma ajaloo suure pöörde? Alles seejärel saame rääkida „eituse jõust", mulda langenud nisuivast, mis kannab vilja. Suur-Reede sõnumit ähmastab ka õnnele ja edule orienteeritud kristlus, mis kuulutab Jumala Poja väge, mis garanteerib kõik maised hüved ja lõpuks ka surematuse. Teiseks suureks kiusatuseks on eudaimonistlik ehk õnnele orienteeritud kristlus, mis heidab kõrvale ristil sureva Inimese Poja.

Mis siis muudab ristilöödud Issanda nii kõnekaks?

1. Ristilöödud Kristus on solidaarne ja samastatav kõigi kannatavate inimestega. Ükski teine Jeesuse elu etapp ei ole usklikke isiklikult nii kõnetanud kui tema kannatus ja surm. Samas osutus „sõna ristist" usklikele „Jumala väeks" (1Kr 1:18). Siin öeldi ikka ja jälle, et „kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks" (Ap 4:10j). Needus on asendunud õnnistusega.

2. Jeesuse Kristuse surm ristil ei pühitse inimseaduste ülimuslikkust (nagu Sokratese surm), vaid tähistab viimast joont ja pööret. Ristilöödu läbi on maailma tulnud vägivallast ja relvajõust erinev jõud. See on nõtruse jõud, mis murrab kurja ja kättemaksu väe.

3. Ristilöödu ei pühitse lõputut taandumist ja maailmast põgenemist. Tema ohver ja kannatus ei kujune vajaduste puudumist idealiseerivaks ideoloogiaks.

4. Ristilöödu kannatustes on nähtud vabastavat ja uut jõudu andvat väge. „Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks" (Js 53:4–5).

5. Teisest küljest elame me ristilöödut vaadeldes läbi ohvri ja kannatuse kohutavat valu. See on midagi, mida tuleb võtta täie tõsidusega. Siin pannakse küsimuse alla ihuliku tervise kultus. Siit alates ei saa ihu olla enam kurjuse jõududele väljapressimise vahendiks (Mt 4:1–11 vrd. Ii 2:4) Samas kõneleb „valude mehe" pilt inimese patust ja vajadusest saada päästetud.

6. „Ristilöödud" Jumal on midagi paradoksaalset. Kuid see on armastuse paradoks. Kui loodusnähtused võtavad Jeesuse surma hetkel erilise vormi: päike pimeneb, kalju lõheneb, maa väriseb, templi eesriie rebeneb ja hauad avanevad, siis sellepärast, et kogu loodu tajub Looja armastava südame murdumist. Selles „murdumises" saavad viimased esimesteks. Seda väljendavad Jeesuse sõnad: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Lk 23:34). Nii ei sünnita Jeesuse surm enam „draakoni hammaste uut külvi", vaid needus asendub õnnistusega (Sk 8:10–13).
Need on asjad, mille üle peaks ristile vaadates mõtlema.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milliste mõtetega vaatad sina ristilöödud Kristusele?
• Kuidas mõistavad meie kaasaegsed Suur-Reede tähendust?
• Kuidas võiks keegi teiste pattude eest surra?
• Miks inimesed ei usu Jeesuse ristisurma lunastavat väge?
• Kas Kristuse kannatusel ja surmal võiks olla ka laiem ühiskondlik tähendus?
• Mida tähendab pilk ristilöödud Issandale minu isiklikule usuelule?

Uudised

2021-8-detsember

17 Detsember 2021
2021-8-detsember

SISUKORD  EKB Liidu tööharude jõulutervitusedMuusikaline jõulumõtisklus Liina Rahuoja Jumal kohtub meiega lapses Ermo Jürma Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud Daire Tiigivee Inglite kuulutus Petlemma väljal Teet Uuemõis 35...

Muusikaline jõulumõtisklus

17 Detsember 2021
Muusikaline jõulumõtisklus

Detsember 2021 Liina Rahuoja, Oleviste kogudus Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii...

Jumal kohtub meiega lapses

17 Detsember 2021
Jumal kohtub meiega lapses

Detsember 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Igal aastal toovad jõulud meid Petlemma sõime ette ja lubavad kohtuda Jumalaga, kes tuli maailma lapsena. Nad juhatavad lapse juurde ka meis endas. Jõulukirik, -laulud...

Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

17 Detsember 2021
Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

Detsember 2021 Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus Ehkki Ines Kerikmäe tundub esmapilgul pigem vaoshoitud, on ta oma väljenduslaadilt emotsionaalne ning räägib oma elust ja lähedastest ülivõrdeliste sõnadega. Kes Inest lähedalt tunnevad,...

Inglite kuulutus Petlemma väljal

17 Detsember 2021
Inglite kuulutus Petlemma väljal

Detsember 2021 Teet Uuemõis, Oleviste koguduse pastor Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale“ (Lk 2:10).Kui Jeesuslapse sünd ja inglite...

35 aastaga lahenenud jõululugu

17 Detsember 2021
35 aastaga lahenenud jõululugu

Detsember 2021 Hans-Joachim Berg, NDR See algas jõuluõhtul 1940, kuid oleks võinud juhtuda ka mõnel teisel päeval. Vastus saabus aga 35 aastat hiljem.Hans-Joachim Berg jutustab, et 1940. aasta jõuludel oli ta...

Hingehoidjana hooldekodus

17 Detsember 2021
Hingehoidjana hooldekodus

Detsember 2021 Innar Kruglov, hingehoidja Sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames on viimase pooleteise aasta jooksul Eesti suuremates hooldekodudes tegutsenud hingehoidjad. Ka minul avanes võimalus selles töös oma panus anda ja töötada Hellenurmes ‒...

PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

17 Detsember 2021
PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

Detsember 2021 Kreete Kristiine Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus Piiblipäevad „Usu Läbi“ toimusid 29.–30. oktoobril ‒ juba 43. korda. Selle aasta teema valiti, et virgutada kristlasnoori olema julged ja usukindlad selles, kelleks...

Nii on alati olnud?

17 Detsember 2021
Nii on alati olnud?

Detsember 2021 Toivo Pilli, kirikuloolaneEttekanne konverentsil „Väike kogudus ja suur maailm“, 2. oktoobril 2021, Tallinnas „Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen...

Impulsse Kolgata koguduse laagritest

17 Detsember 2021
Impulsse Kolgata koguduse laagritest

Detsember 2021 Tõnu Lehtsaar, Kolgata koguduse diakon Hiljuti jõudis vaatajateni Ermo Ripsi kaheosaline film "Mälestusi Kolgata koguduse laagritest". Film on kõigile kättesaadav Youtube’is. Filmi põhisisuks on ülevaade koguduse laagritest kolmekümne aasta...

Linke