Sõjakuritegude vastu

11/2014 16 tammo joosep

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KUUEKÜMNE ESIMENE TUND

„Nõnda ütleb Issand: Assa kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on viinud kogu rahva asumisele, et anda neid Edomi võimusesse... sest ta on oma venda mõõgaga taga ajanud ja on kaotanud oma halastuse ... sest ta on rebinud lõhki Gileadi rasedad naised ..." (Am 1:1–2:3).

Aamos esitab Jumala õiglusest lähtuvalt üldinimlikke eetilisi põhimõtteid.

Need, umbes 760 eKr öeldud sõnad on ilmselt vanimad prohvetlikud sõnumid, mis on suunatud ebainimliku sõjapidamise ja sõjakuritegude vastu. Prohvet Aamos, kes pärines Lõunariigist Juudast, kuid astus prohvetina üles Põhjariigi Iisraeli pühapaigas Peetelis, oli ilmselt küllaltki jõukas lambakarjade ja viigipuuistandike omanik. Samas oli tal ülevaade laias maailmas toimuvast ja avar silmaring.

Siin kõneleb ta ümbritsevatest rahvastest ja nende sõjakuritegudest, unustamata nimetada ka oma rahva kuritegusid. Kirja on need sõnumid pandud pärast Iisraeli ja Juuda vahelise sõja koledusi. Tegemist on kuritegude kui sellistega, sõltumata sellest, kus ja kelle poolt nad toime on pandud.

Prohvet Aamosele on iseloomulik, et ta ei piirdu rahva olukorra kritiseerimisega, vaid esitab Jumala õiglusest lähtuvalt üldinimlikke eetilisi põhimõtteid. Ta kõneleb Jumala nimel, kes on Iisraeli lapsed Egiptusest välja toonud (Am 3:1), kuid tuletab meelde, et seesama Jumal on kõigi rahvaste valitseja ja kohtumõistja, ajaloo Issand ja kõigi rahvaste kaitsja. „Eks ole teie, Iisraeli lapsed, mulle etiooplastega üheväärsed? Eks ole mina toonud Iisraeli Egiptusemaalt, vilistid Kaftoorist ja süürlased Kiirist?" (Am 9:7).

Tema raamatus esinevat sagedast väljendust „kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast" ei tuleks meil võtta sõna-sõnalt, see kirjeldab ülekohtuste tegude kasvavat ulatust.

Ühest küljest oli kuningas Jerobeam II aeg (787–747 eKr) Iisraeli majandusliku ja poliitilise õitsengu aeg, sest väliselt näib kõik kõige paremini minevat. Põhja pool kasvas küll juba Assüüria impeeriumi võimsus. Põlvkond hiljem see riik vallutaski Iisraeli pealinna Samaaria 722 eKr ja purustas kümne põhjapoolse suguharu omariikluse. Kuid täissöönud ja enesekindel ühiskond ei reageeri Jumala prohveti õigeaegsele hoiatusele. Ülekohus ja ükskõiksus sõjakuritegude suhtes käib käsikäes vaeste kurnamisega. See oli ajastule omane populaarne hoiak, mis iseloomustas ka naaberrahvaid. Erilist pahameelt tekitasid Edomi vaenuteod Iisraeli vastu, kuna Edomis nähti vennasrahvast (vrd 1Ms 36:1,6–8).

Pole palju öeldud, kui me nimetame neid rahvastele suunatud prohvetikuulutusi rahvusvahelise õiguse alguseks. Siin ei põhjendata rahvaste vahelist õigust vastastikuse kasuga, vaid kõigi rahvaste üle seisva karistava Jumalaga. Selline hoiak ja arusaam on tänini aktuaalne, seda eriti olukorras, kus agressoreid ei suuda enam mingid sanktsioonid peatada.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Kas sõda õigustab kõike?
Milliseid sõjakuritegusid me näeme kaasaegses maailmas?
Kas meie oleme ka kuidagi sõjakuritegudes osalised?
Millised sanktsioonid võiksid sõjakuritegusid kaasaegses maailmas pidurdada?
Milline suhe on heaolul ja sõjal?
Milles võiks seisneda meie meeleparandus?
Kuidas Jumal sekkub rahvusvahelise õiguse rikkumistesse?