Milliseid valitsejaid me rahuks vajame?

12/2014 16 tammo joosep
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KUUEKÜMNE KOLMAS TUND

„Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust ... meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ... otsatu on rahu ... Vägede Issanda püha viha teeb seda" (Js 9:1–6).
Prohvetid ei ole lihtsalt õitsengut või hävingut kuulutavad meeleparandusjutlustajad. Nende sõnumid pole alati seotud sellega, kuidas inimesed ja rahvad elavad. Kindlasti on ka põhjus-tagajärg-skeemil oma koht: „Neetud on mees, kes loodab inimeste peale ... kelle süda lahkub Issandast ... aga õnnis on mees, kes loodab Issanda peale" (Jr 17:5jj). Kuid see ei domineeri sellel määral nagu „Moosese Seadus" seda väljendab 3Ms 26 ja 5Ms 28.

Rahuriik on rajatud isiklikele suhetele valitseja ja valitsetavate vahel.

Prohvet Jesaja kuulutuses on uus moment: needus ja õnnistus on kaks päästeloolist faasi, mitte lihtsalt kaks võimalust, mis tulenevad inimeste hoiakutest ja tegudest. Siin kuulutatakse objektiivset pööret, mis alles annab alused, millelt inimkond võiks meelt parandada ja pöörduda. See, mida Jumal orjastatud rahva heaks tegi, on võrreldav esimese loomispäevaga (vt 1Ms 1:3). Siin on nimetatud ka selle pöörde tagajärjed: lõikus ja saak kirjeldavad uut elu ja rõõmu. „Veres vettinud vammuseid" ja „sõjakäras sõtkutud saapaid" ei võeta uuesti kasutusele, vaid need põletatakse. Siin pöördutakse eetiliste ja moraalsete küsimuste juurest päästeloolise pöörde juurde, mis avab uued võimalused isiklikus ja ühiskondlikus elus.

Jesaja poolt antud Jumala sõnum on näide prohvetliku kuulutuse õndsusloolisest kaugmõjust. Jeesus ise toetub prohvet Jesaja sõnumile (Mt 4:14jj, vrd Js 8:23–9:1). Jesaja ettekuulutuse täideminekut näeme Jeesuse sünniloos (Lk 2:1–20). Just selle tõttu, et Jesaja ennustus ei täitunud tema eluajal, Sebuloni ja Naftalit ei vabastatud, vaid piirkond langes 722. eKr koos Iisraeli Põhjariigiga Assüüria valitsuse alla, kandusid need tõotused kaugematesse aegadesse. Neile tõotustele lisandusid uued prohvetlikud sõnumid, andes prohvet Jesaja sõnumile suurema ulatuse ja tähenduse, kuni kristlus nägi selles jõulusõnumi täideminekut.

Mida ütleb Jesaja sõnum jõulude ajal igaühele meist? Esiteks, see sõnum öeldi Jumalat kiites pimedusse. Rõhumine oli suur ja raske, kuid Jumal, kes valib väikseid ja rõhutuid, andis neile võiduks vajaliku jõu. Silma torkab ka, et siin kritiseeritakse brutaalseid sõjakäike (s 4) ja tulevast rahuriiki ei kirjeldata ideaalse institutsionaalse korrana, nagu seda teeb Platon oma Politeias, vaid lapse sünniga, kellest saab „Rahuvürst". Selle valitseja valitsusprogramm peitub tiitlis „Rahuvürst". Heebrea sõna šalom võtab kokku rõõmu, õnne ja rahu. Kuid Jumal, kes on õiglane, viib oma programmi ellu kirgliku innuga – „Vägede Issanda püha viha teeb seda" (Js 9:6).

Rahuriik on rajatud isiklikele suhetele valitseja ja valitsetavate vahel. See mõte läbib kogu Messia ootuse: õiglane valitseja garanteerib ideaalse korra. Muidugi ei saa ükski inimene olla hea poliitika garantiiks. Oleme lähiajaloos näinud, kuidas isikute kultus on toonud kaasa messiausu moonutusi. Selle eest peame üksteist üksnes hoiatama. Võimu küsimus taandub kaasajal rahvale ja sellest lähtuvatele liikumistele. Kuid siingi kerkib küsimus meie isiklikust panusest ühiskonnaelus. Kristlastena usume, et Kristusest lähtuv elu ületab inimlikud puudused ja avab õnnistusrikka tuleviku. „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks" (Mt 5:9).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milline roll võib olla mitte kohe täituval prohvetikuulutusel? – Tooge näiteid Eesti ajaloost.
• Millele paneme meie oma ühiskonnas lootuse?
• Millisena näeme poliitikute ja valitsusjuhtide rolli?
• Kas hea ja tark põhiseadus on võimeline lahendama kaasaja probleeme?
• Kuidas mõjutab Jeesus Kristus kaasaegse ühiskonna elu?
• Milline on minu roll „rahuriigi" tulekul?
• Mis on koguduses tähtsam, kas tark põhikiri ja kodukord või Jumala Vaimust võitud juhid?