Jeesuse kriteeriumid viimases kohtus

03/2015 16 tammo joosep
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KUUEKÜMNE ÜHEKSAS TUND

„Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! ... Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?" Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle" (Mt 25:31–46).

Mõistetav oleks, kui Jeesus kiidaks neid, kes on teinud head tema järgijaile, kuid ta kiidab neid, kes tegid head neile, keda Issand silmas pidas.

 Tugevamini pole võimalik väikest, varjatult toimunud heategu hinnata! See väike tegu seisab korraga kohtusaalis, kus mõistetakse kohut terve maailma üle. Seda on nimetatud ka viimseks kohtuks, extremum judicium. Just sellises kohtu kirjelduses ilmneb Jeesuse Kristuse mõõdupuude jumalik erinevus hilisjuutlikest apokalüptilistest kujutlustest. Mõistetav oleks, kui Jeesus kiidaks neid, kes on teinud head tema järgijaile, kuid ta kiidab neid, kes tegid head neile, keda Issand silmas pidas. See ei ole jaa „anonüümsele" ja „varjatud" sotsiaalselt tundlikule kristlusele. Sest Kristusest on siin teadlikud nii need, kes vastu võetakse, kui ka need, kes ära tõugatakse. Kogu lugu on suunatud nime- ja kultuurkristluse vastu. Ka puhtalt dogmaatiline kristlus, isegi kristotsentriline kristlus võib osutuda tühja tünni kõminaks. „Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!", ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas" (Mt 7:21).

Kindlasti ei saa me eitada, et see Jeesuse kõne „viimsest kohtust" on inspireerinud sotsiaalselt tundlikku ja humanistlikku kristlust. Kuid samas on see kiitus „puhta ja rikkumatu südame" kristlusele. Jeesus astub siin puhta inimlikkuse poolele. Lõppude lõpuks on kõige tähtsamad lihtsad inimestevahelised suhted. Jumal ise teenib ja laseb end nõnda teenida. Kõik muu on ligilähedane kõrkusele.

Idealistlikel filosoofidel ja ajaloolastel on teistsugune ettekujutus „kõige tähtsamast". Neile on olulised inimkonna progressiivse osa lahingud ja võidud. Kuid Jeesuse kõnest paistab, nagu seda suurt ajalugu polekski. Jumal tegeleb üksikute saatusega. „Rahvad" kogutakse ja siis hakatakse rääkima üksikute elust ja kannatustest. Imestama paneb seegi, et kuni „viimse kohtuni" on nälga ja janu, vangistusi ja haigusi, võõrsil- ja alastiolekut. Nagu polekski mingit sotsiaalset arengut ja heaolu kasvu toimunud? See ei ole ajaloo lõpp, vaid ootamatu inspektsioon, mis ei uuri saavutatut, vaid seda, mis toimub meie juures nüüd ja praegu. „Me kuuleme ju, et mõned teie keskel elavad korratult ja ei tööta, vaid janditavad" (2Ts 3:11). „Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel" (1Ts 5:1–2). Me ei leia siit mingit märki idealistlikust ajaloofilosoofiast, kus ühiskonna madalamad arenguastmed asenduvad kõrgematega. Vastupidi: surm ja lõpp tulevad äkki „nagu varas öösel", silmapilk ja igavik peituvad igas hetkes ja teos. Igaveses kohtus ei maksa mitte valmissaanud saavutused, vaid päevast päeva elatud elu.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Millisena kujutame meie ette igavest kohut?
• Kas kristlane peaks olema ka „maailmaparandaja"?
• Mis mõttes on kristlus humaanne?
• Kas me peaksime oma heategevuslikke ettevõtmisi väga teadvustama?
• Millised võiksid olla kristlase ülesanded kaasaegses sotsiaalselt hoolitsevas ühiskonnas?
• Kas need Kristuse mõõdupuud on ka ühiskonnale ülekantavad?
• Millised peaksid olema koguduse ülesanded kaasaja ühiskonnas?