Liidulepingu uuendamise püha

04/2015 17 meeste palvek6edJoosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor
SEITSMEKÜMNE TEINE TUND

„Siis Joosua kogus kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja need astusid Jumala ette. ... Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat! ..." (Jos 24:1,13–28).

Muutunud olukorras usust kinnipidamine on üksikisikule suureks väljakutseks.

See tekst ei räägi mitte ainult ainulaadsest ajaloolisest sündmusest, vaid annab sissevaate Iisraeli jumalateenistuslikku ellu. Siin kirjeldatakse „liidulepingu uuendamise püha". „Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebi seaduse. Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme" (5Ms 5:2j).

Joosua sõnu „Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!" võib mõista nõnda, et iga põlvkond peab uuesti otsustama, kas Issandat järgida või mitte. Kuid see pidi toimuma nii, et vanem põlvkond haarab, uut põlvkonda kaasates (ilma midagi peale surumata), selles küsimuses initsiatiivi. Vanemal põlvkonnal lasub usu järjepidevuse suhtes oluline vastutus.

Algatajaks oli Joosua, kes muutunud olukordade tõttu otsustas uuendada kohustusi Jumala vastu. Ta esitas kõigepealt Iisraeli ajaloo koos Jumalaga – ja pani rahva valiku ette. Neil tuli valida Issanda või võõrjumalate vahel. Sündmuse tunnistajad panid siis lepingu kirja ja püstitasid suure mälestuskivi.

Millised olid need momendid, mis nõudsid liidulepingu uuendamist? Pühakirja lugedes tajume, et Iisraeli tõotatud maale rännakul on liitunud nendega inimesi, kes kogu teekonda, alates Egiptusest, polnud kaasa teinud. Kõrberännaku põlvkond oli surnud ja uue põlvkonna mälestused läbielatust kippusid kustuma. Sellist olukorda näeme ka suurte ärkamiste järgsetes kogudustes ning teise ja kolmanda põlvkonna kristlikes peredes.

Küsimus võib tõusta ka selliselt: „Kas me ei võiks teenida üheaegselt Jeesust Kristust ja esiisade jumalaid?" Kas me tohiksime tänapäeval tunnustada sellist loosungit: „Jeesus Kristus ja isade jumalad!" Vastus on: „Jäägu esiisade jumalad sinnapoole jõge ja Egiptusesse!"

Joosua 24 kõnetab aga ka neid, kes tulid Egiptusest ja kelle mälestused kõrberännakust olid veel elavad. Nende jaoks oli paikseksjäämine võõras kultuurikeskkonnas täiesti uus olukord. Rändrahvast pidid nüüd saama põlluharijad. Käes oli uute oludega kohanemine. Suureks küsimuseks oli: kuidas säilitada ühine vagadus ja usk, ilma et see laguneks individuaalseteks, „maa jumalaid" teenivateks erakultusteks. Elati ja hariti oma maad ju vanade ohvriküngaste ja hiite keskel. Kumb on tähtsam – loodus või ühine ajalugu? See tähendas tookord vastuolu elava usu ja ebausu vahel.

Muutunud olukorras usust kinnipidamine on üksikisikule suureks väljakutseks. Tundub, nagu oleks kõik senised ohud seljataha jäänud ja „uued jumalad" lahendavad uusi probleeme adekvaatsemalt. Kas ei peaks ka usu sisu ja vormid muutuma? Elame kaasajal samasuguste probleemide keskel. Kristlik vastus neile küsimustele on: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!" (Hb 13:8).

Jeesuse teadliku järgimise juurde kuulub ikka ja jälle sama küsimus, mis tõusis ka Sekemis ja võib-olla veelgi kriitilisemalt: mida tähendab kristlaseks olemine ja jumalateenistus „uute ja võõraste ebajumalatega" täidetud keskkonnas? Mida tähendab see olukorras, kus kogudusega on liitunud inimesi, kelle isiklikud kogemused Issandaga on nõrgad, kuid perekondlikud sidemed ja motiivid tugevad? Iga uus põlvkond peab selles olukorras sõnastama oma veendumused ja need väljendama konkreetsetes „seadustes ja kohustustes".

Meenutades minevikku ja tõdedes uute keeruliste väljakutsete olemasolu, peame ikka ja jälle koos Joosuaga ütlema: „Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!"

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milliseid muutusi elas Iisrael läbi tõotatud maale jõudes?
• Mida tähendab põlvkondade vahetus kaasajal?
• Milliseid uusi küsimusi võivad tekitada koguduse uued liikmed?
• Millised uued ohud ümbritsevad kaasaja kogudust?
• Millised vanad ja uued „ebajumalad" kutsuvad uut põlvkonda teenima?
• Milles seisneks kaasajal liidulepingu uuendamine?
• Mida saaksime keerulises olukorras oma perega teha?