Aadam ja Kristus

06/2015 16 tammo joosep

Piibel kodugrupis

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

SEITSMEKÜMNE VIIES TUND

„Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamiseks elu" (Rm 5:18, vt 12–21).

Jeesuse lunastustöö tähenduse selgitamiseks esitab apostel Paulus suurejoonelise Aadama ja Kristuse võrdluse. Aadam on esimene inimene ja esindab kogu inimkonda, tema sõnakuulmatuse (1Ms 3) läbi on inimeste ellu tulnud patu valitsus.

Paulus selgitab ka patu ja Seaduse suhet: „Sest patt oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui Seadust ei ole" (s 13). Seadus, nii vajalik kui see ka poleks, peidab endas alati varjatud jumalavastasust. „Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole ka üleastumist" (4:15). Isegi kui ühtki konkreetset seadust polnud veel rikutud, nagu see oli Aadama puhul enne pattulangust, lõi üks keeld olukorra, mis sünnitas kahtlust ja uskmatust.

Kui Vanas Testamendis seisavad needus ja õnnistus veel paralleelselt teineteise kõrval ja inimesel tuli teha vaid eetiline valik ühe või teise vahel, siis siin kirjeldatakse needust ja õnnistust teineteisele järgnevate inimelu ja ajaloo faasidena. Selline järgnevus on osa meie õndsusloost. Kurja teo needus, mis sünnitas ikka ja jälle uut kurja, on Jeesuses Kristuses murtud. Jumala lunastav tegu seisab nüüdsest üle kõigi inimlike otsuste ja tegude. Teiste sõnadega: Kristuse lunastustöö kiskus meid välja patu traagilisest labürindist, kust me omal jõul ja tarkuses välja poleks saanud.
Paulus kirjeldab kolmekordse argumentatsiooniga Jeesuses Kristuses pakutud pääste üleolekut Aadamas toimunud patulanguse õnnetute tagajärgede suhtes.

See on armu üleolek patust (s 15), õigeksmõistu üleolek hukkamõistust (s 16) ja elu üleolek surmast (s 17). Õigus ja elu ei ole seejuures ebaisikulised jõud, nagu patt ja surm, vaid sisaldavad endast isiklikku vastutust ja võimet oma elu olukordi juhtida. „Need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe – Jeesuse Kristuse – kaudu" (Rm5:17b).

Pärast neid selgitavaid märkusi võtab Paulus Aadama ja Kristuse teema taas üles ja arendab seda kahe paralleelse mõttekäiguga (s 18,19). Tähelepanuväärne on selle sõnumi universaalsus. Nii nagu sõnakuulmatus on kõik rikkunud, nii tervendab Jeesuse sõnakuulelikkus kogu inimkonna.

Kaasaegne ilmalik maailm arvab, et kõik maailma probleemid on lahendatavad ühtse globaliseerunud maailma üha parema juhtimise teel. Seda iseloomustatakse demokraatia ja liberaalsete väärtuste võidukäiguna. Kuid Paulus leiab, et needki püüdlused kannatavad sõnakuulmatu Aadama patu tagajärgede all.

On huvitav, et loetud sõnas ei vastandata Kristusele mitte Moosest, vaid Aadamat. Nii omandab Iisraeli lugu üldinimliku ajaloo jooned. See vastab apostel Pauluse nägemusele kogu maailma ja kõigi rahvaste misjoneerimisest. „Mooses" osutub üldteemale allutatuna „kõrvalt sissetulnuks", et käsu läbi patutundmine suureneks (s 20). Käsuseadus aitas reguleerida inimestevahelisi suhteid, kuid samas võimendas ta patu võlu ja valu. Just läbi käsuseaduse ilmneb inimese jõuetus head teha. Kuid käsuseaduse foonil saab selgeks, milline suur arm on meile ilmunud Jeesuses Kristuses.

Mõte, et ajaloos on tänu Jeesusele Kristusele toimunud otsustav pööre, ei leia täna enam „kristliku ajastu" ülistamisele iseloomulikku vastukaja. Me ei saa enam endise kindlusega öelda, et kõik, mis meie elu kvaliteeti iseloomustab, on meil tänu ristiusu levikule. Samas sunnib see olukord esitama rea enesekriitilisi küsimusi. Pauluse poolt kirjeldatu ei puuduta üksnes erinevaid ajastuid inimkonna ajaloos, vaid ka erinevaid impulsse ja motiive, mis meie elus domineerivad.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Mida on Jeesus uut toonud meie ellu ja maailma?
• Kas pärast Jeesust Kristust on meil veel õigus vaadelda maailma ajalugu patu ja languse loona või tuleks seda vaadelda üksnes Kristuse lunastustööst lähtuvalt?
• Kas Kristuse kuulutus on võimeline maailma muutma?
• Kas õigeksmõistul on otsene või kaudne mõju meie elule?
• Milline on käsuõpetuse osa meie vaimulikus elus?
• Millised konkreetsed tagajärjed on Kristuse lunastustööl minu elule?
• Millised konkreetsed tagajärjed on olnud ristiusu levikul?