Piibel kodugrupis XIX: Elu mõte – jääda püsima Jumala plaanis

11/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad korda läksid ... Issand õnnistas 16 tammo joosepegiptlase koda Joosepi pärast, ja Issanda õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal ... Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal. Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa. ... Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda." (1Ms 39 – 41)

Oma elu plaanipärane kindlustamine kuulub Jumalast usaldatud varanduste haldamise juurde.

.

Joosep on Aabrahami ja Jaakobi järel kolmas suur näide Jumala juhtimisest üksikinimese elus. Jumala suur kutse teostub siin hoolimata inimlikust vastuseisust ja takistustest. Jumala õnnistus seostub kindla isikuga, andes talle karisma, mille sära ulatub üle maade ja rahvaste ja ajastute. Kas tegemist on tõesti inimesest endast sõltumatu ettemääratusega? Milline on aga Joosepi omapoolne osa selles kutsumuses? Siin võiks olla vastuseks: jumaliku kutsumuse järgimise inimlikku poolt iseloomustavad enda avameelne panustamine avalikku dialoogi, ka unenägude seletamisse vaarao ees, targad nõuanded, lojaalsus ja võime „planeerida" elu vastavalt looduse tsüklitele. Inimeste vabadus oma elu ja majandust planeerida ei vastandu Jumala ettenägevusega. Jumal annab oma sulasele võime ette näha ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida. Oma elu plaanipärane kindlustamine kuulub Jumalast usaldatud varanduste haldamise juurde. Karl Popper on öelnud: „Me peame oma vabadust ja mitte ainult oma kindlustatust planeerima, üksnes nii muudab meie vabadus kindlustatuse veelgi kindlamaks." „Kindlustamatus", mida esindab vendade elulaad kõrbes (1Ms 42j) paistab eelpoolöelduga võrreldes Jumala karistusena. Hoopis teistsugune on aga olukord, kus Jumala tuge ja hoolitsust samm-sammult ja päev-päevalt tuleb vastu võtta. (2Ms 16) Sellistes olukordades ootab Jumal inimeselt lihtsat usaldust.

Vana Testamendi Joosepi isik on läbi ajaloo inspireerinud pikaajalisi sotsiaalabi programme. Üheks selliseks näiteks on Kaisarea piiskop Basileus (u. 330-397), kes ehitas linna väravasse hospidali ja varus suured toiduvarud näljaste toitmiseks. Teda on nimetatud kirikuajaloos ka „teiseks Joosepiks". Oma kõnes rikastele ütleb ta: „Te ütlete, et te ei saa midagi anda. Te ütlete neile, kes teilt paluvad, et teil endalgi ei ole küllalt, aga teie käsi reedab teid. Kuigi ta ei saa rääkida, ütleb kullasära teie sõrmes, et te valetate. Kui palju inimesi võiks see sõrmus võlgadest vabastada? Kui palju lagunenud hooneid võiks selle eest parandada? Teie üksainus riideid täis kirst võiks aidata suurt hulka inimesi, kes praegu külmast värisevad." (7. jutlus, „Rikastele")

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kas Jumala poolt antud kutsumus ja inimese võime oma elu planeerida on vastuolus?
2. Kas nn „saatuse löögid" saavad hävitada Jumala poolt antud kutsumust?
3. Mida me peaksime tegema, et säilitada Jumala kutsumust ka vastuoluliste sündmuste keskel?
4. Kas minu elus on küllusliku õnne hetki, mis aitavad mul endal ja mu lähedastel elada kitsastel aegadel?
5. Mida me veel võiksime Joosepi elust praktiliselt õppida?
6. Kas me oleme head Jumala majapidajad?