Piibe kodugrupis XXIII: Oma võõraste keskel

01/2013

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Minge tagasi, mu tütred, minge sest mina olen liiga vana, et minna mehele! ... Kuid Rutt vastas: "Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!"" (Rt 1:1,16j)

Ruti raamatu teema pole üksnes inimlik ustavus, vaid Jumala arm ja kaitse, mis laieneb võõralegi, kes on astunud tema varju alla.

.

Piibli väikese Ruti raamatukese tähendus ei seisne inimliku truuduse ülistamises, millel on ka teatud usuline motivatsioon. Tõsi, sellelgi on siin oma koht. Tähelepanuväärne on, et sellist ustavust oma emanda suhtes näitab üles välismaalane, pealegi moablanna. Mõtlema paneb seegi, et Ruti raamat on lõplikult valminud alles pärast Paabeli vangipõlve kui juudi ühiskond oli rahvusliku puhtuse taastamise teel. Abielud välismaalastega, eriti moabidega, olid rangelt keelatud: "Sel päeval loeti rahva kuuldes Moosese raamatut ja selles leiti olevat kirjutatud, et ammonlane ja moab ei tohtinud iial tulla Jumala kogudusse." (Nh 13:1) Lisaks sellele kõneleb Esra raamat (peatükid 9 ja 10) karmidest aktsioonidest segaabielude vastu. Nii võib Ruti ja samuti Joona raamatus näha omamoodi protestisõnumit juudi kogukonna rahvusliku kitsarinnalisuse ja kapseldumise vastu. Ruti raamatus kirjeldatu tulemusena on kuningas Taaveti sugupuus moablanna (Rt 4:17,22).
Samal ajal kõlab Ruti raamatus sõnum: "Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!" (Rt 2:12) Niisiis, selle raamatu teema pole üksnes inimlik ustavus, vaid Jumala arm ja kaitse, mis laieneb võõralegi, kes on astunud tema varju alla.
Kui väike perekondlik osaduskond püüab võidelda läbi elu kriiside, siis ei tähenda see veel vastuolu selle suhtes, kuidas rahvas püüab oma identiteeti säilitada. Perekond ületabki siin rahvuslikud ja verepiirid. Tulemuseks on Jumala toimimise selline avarus, mida leiame alles Uues Testamendis.
Siiski mõned märkused "võõra" positsiooni kohta Iisraeli ühiskonnas. Võõrad, kes elasid keset Iisraeli, olid allutatud mõne Iisraeli suguvõsa pealiku kaitsele. Võõrastel oli kohustus pidada kinni Iisraeli Jumala rahva kommetest. Neid nimetati võõrasteks ja majalisteks (4Ms 35:15), kuid neid ei tohtinud rõhuda ega neile liiga teha (2Ms 22:20). Kuna Jumal armastab ka võõraid, pidid iisraellased, kes ise oli olnud võõrad Egiptuses, neid samamoodi armastama (5Ms 10:18j). Rangelt oli keelatud võõra õiguse väänamine (5Ms 24:17). Iisraeli mehe abielu mõne võõra rahva tütrega oli siiski keelatud, kuid nagu Ruti raamatust näeme, seda siiski esines.
Piibli kaanon on asetanud Ruti raamatu Kohtumõistjate raamatu järele, kuna selle jutustuse sisu kirjeldabki kohtumõistjaile järgnevat ajastut. See oli halastamatu võitluse aeg Tõotatud maale pealetungivate naaberrahvastega. Seda enam üllatab meid seda raamatut iseloomustav hellus ja sõbralikkus inimlikes lähisuhetes. Keset üksikinimeste sõprust ja ustavust võib kuulda Jumala südame armastavat tukset kõigi inimeste vastu.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:

  1. Kuidas meie suhtume rahvusliku puhtuse küsimusse?
  2. Kas majanduslikel põhjustel oma kodumaalt lahkumine on usklikule lubatav?
  3. Kuidas suhtub Piibel "segaabieludesse" võõramaalastega?
  4. Millised probleemid võivad segaabieludes ette tulla?
  5. Miks Piibel esitab Rutti eeskujuna?
  6. Mida me võiksime sellest loost õppida?