Otsing

18 kilp alar05/2013 Alar Kilp, TÜ politoloog

Kui võrrelda 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeid, siis pole muutunud niivõrd end usutraditsiooni või -ühendusega samastuvate inimeste hulk (umbes 29%), kuivõrd see, millise usutraditsiooni või -ühendusega nad ennast määratlevad. Mainitud vahemikus on kõige märkimisväärsemalt kahanenud luterlaste (13,6%-lt 10%-le) ja kasvanud õigeusklike hulk (12,8%-lt 16%-le). Kui lisada, et mainitud aja jooksul on riigi poolt registreeritud usuühenduste üldarv ligi neljandiku võrra kasvanud (tänaseks üle 500), siis on tänane usuline maastik Eestis rohkem killustunud, mistõttu end usuliselt määratlevad inimesed jagunevad suurema hulga ühenduste vahel.

Absoluutarvudes (ehk kõikide rahvusgruppide lõikes) on end luterlasena määratlevate vähemalt 15-aastaste inimeste arv Eestis vähenenud 152237-lt 108513-le ja baptistide arv 6009-lt 4507-le (sarnane langus on toimunud ka katoliiklaste üldarvus).

Eestlased moodustavad Eestis küllaltki turvalise ühiskondliku enamuse, mistõttu rahvusluslik identiteet püsib hästi ka usuliste sümbolite ja traditsioonita.


Puhtalt arve vaadates torkab silma, et 65-aastaste ja vanemate lõikes on end luterlasteks pidavaid inimesi pea sama palju (üle 50000) kui kõigis ülejäänud vanusegruppides kokku (15–64-aastased). End usuliselt määratlevaid on iseäranis vähe 15–29-aastaste eestlaste seas 9,1%, kus luterlastena määratles end 4,9% (9251 noort) ja baptistidena 0,33% (620 noort). Samas vanusegrupis aga määratles end ühel või teisel (peamiselt õigeusklikul) viisil näiteks 41% etnilistest venelastest!

Neid arve kommenteerides tahaks öelda nelja asja.

Esiteks paistab etniliste eestlaste seas silma suur demograafiline erinevus põlvkondade vahel, mistõttu niivõrd kuivõrd jääb vähemaks neid, kes täna on 65-aastased ja vanemad, väheneb ka nende osakaal, kes samastavad end traditsiooniliste kristlike kirikutega. Ühegi teise Eestis elava rahvusgrupi hulgas ei ole kirikusse suhtumises sellist põlvkondade vahelist erinevust.

Teiseks ei saa üle ega ümber ka religiooniõpetusest, millest kasvav põlvkond sisuliselt osa ei saa. Kui noortel puuduvad põhiteadmised religioonidest, nende põhitunnustest, sotsiaalsetest ja eksistentsiaalsetest funktsioonidest, siis ei oska nad ka kuidagi end usuliselt määratleda. Lisaks on kristlus (ja luterlus) kaotanud ühiskondlikku olulisust seetõttu, et teda ei teadvustata kuigi otseselt ja tugevalt rahvuskultuurilise identiteedi ühe osana. Eestlased moodustavad Eestis küllaltki turvalise ühiskondliku enamuse, mistõttu rahvusluslik identiteet püsib hästi ka usuliste sümbolite ja traditsioonita. Erinevalt rahvusvähemustest Eestis ja ka eestlaste kogukondadest välismaal, kes tunnetavad suuremat vajadust usulise ühistunde ja identiteedi järele.

Kolmandaks, vähemalt osati ei ole Eestis toimuvad muutused teiste Euroopa ühiskondadega võrreldes kuigi ainulaadsed. Euroopa kõige traditsioonilisemas ja usklikumas ühiskonnas, Maltal, toimus 2011. aastal referendum abielulahutuse seadustamise üle. Referendumi eel olid nii katoliku kirik kui ka parempoolne valitsus suhteliselt kindlad, et lahutus rahvapoolset toetust ei saa. Referendumi tagajärel seadustati Maltal viimase riigina Euroopas abielulahutus. Sloveenia puhul räägitakse juba mõnda aega kiriku usalduskrahhist, kuna seal vaid iga neljas inimene usaldab kirikut. Kaugenemine kirikust on mitmes mõõtmes leidnud aset ka Skandinaavia luterlikes ühiskondades. Kui 2000. aastal lahutati kirik riigist Rootsis, siis 2012. aastal astuti samasugune samm ka Norras. Täna räägivad uurijad Skandinaavia riikides toimuvast „kirikult religioonile" siirdest, mille tagajärjel on religioonil järjest vähem pistmist kirikuga ehk religioon on järjest enam midagi individuaalset, midagi kirikust enamat või sootuks kirikust lahus.

Neljandaks, kui aastal 2000 võis veel arvata, et võib-olla on idasakslased või tšehhid kiriklikust usust samavõrd kaugenenud kui eestlased, siis täna ei ole selles mõõtmes esikoha omanikus enam mingit kahtlust.
Religiooni puudutavad arengud Eestis on paljuski olnud väljaspool kirikujuhtide, kirikuliikmete, ühiskonnaliikmete ja ka valitsuse kontrolli. Ma arvan, et suuremal määral ja rohkematele noortele antav religiooniõpetus mõjutaks oluliselt Eesti usulist üldpilti. Aga ilmselt ka sedalaadi muutused on väljaspool inimlikke võimeid, kuna eestlased paistavad hetkeolukorraga rahul olevat ja muutusi ei soovi.

 

Meego Remmel: Eesti EKB Koguduste Liidu liikmete seas on baptiste, vabakoguduslasi ja nelipühilasi. Seega võib tõdeda, et rahvaloendus (baptist – 4507, kristlik vabakoguduslane – 2189, nelipühilane – 1855) kajastab meid üsna adekvaatselt. 2000. aasta loenduse liigendus oli kitsam (baptist – 6009, nelipühilane – 2648), seal paigutusid „kristlikud vabakoguduslased" ilmsest baptistide hulka. Tuleb ka arvestada, et vastamine oli vabatahtlik ja numbrid hõlmavad inimesi alates 15. eluaastast. Oleme koos õigeusklikega kristlik usuliikumine, kes pole arvuliselt kahanenud.

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke