Otsing

02/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Uuringu järgi, mille viisid möödunud aastal läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga, leiab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Sellele vastu oli 25% elanikest. Kuna sarnaseid tulemusi on andnud ka varasemad uuringud, tekib küsimus, miks Eesti elanike tahe kooliharidust nii aeglaselt mõjutab?!
Antud uuringu laiemaks eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas inimesed usuvabadust mõistavad. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Uuriti Eesti Vabariigi tuhandet alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on 91% inimeste hinnangul tagatud kõigile elanikele usuvabadus.

Küsimusele, kas inimeste hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus, vastas jaatavalt 91%. Skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt vastas 7%. Need, kes suhtuvad religiooni negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt – 17%. Maausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud.
Sagedamini just noored on pidanud tundma hirmu teiste ees oma usuliste tõekspidamiste pärast. Üldiselt peab aga ütlema, et Eesti ühiskond on tolerantne. Usulisi veendumusi on pidanud enda sõnul varjama 4% elanikest.

Aeg-ajalt kostab hääli avalikus kohas usuga seotud ürituste korraldamise vastu. Põhiseaduse järgi on „igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust". Millistel juhtudel võiks aga avalik kord kahjustatud saada? 34% vastanutest ei osanud nimetada ühtki sellist üritust või tegevust, mis oleks tema jaoks häiriv olnud. 7% vastanutest tõi välja pealetükkivad usukuulutajad, kes tänavatel oma vaateid levitavad. Seevastu riiklikel pühadel toimetatavaid talitusi ei peetud häirivaks.
Eesti Kirikute Nõukogu on aastaid püüdnud leida koostöös sotsiaalministeeriumiga lahendust tervishoiuasutustes kaplaniteenistuse loomiseks. Ka uuringu tulemus annab siin selgelt märku – 74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalust kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 54% vastanute hinnangul mõjub kaplaniteenistus (kaitseväes, politseis ja kinnipidamisasutustes) usuvabaduse tagamisele soodsalt.

Äärmiselt intrigeeriva teemana olid uuringu läbiviijad sisse toonud küsimuse ametialaste ülesannete täitmise ja usuliste veendumuste suhtest. Küsiti, kas arstil ja apteekril on õigus, viidates usulistele veendumustele, keelduda teatud ametiülesannete täitmisest (nt abordi tegemine, rasestumisvastaste vahendite müük)? Mõlema ameti puhul leitakse üldiselt (arst – 80%, apteeker – 84%), et ülesannetest keelduda ei ole õigust. Vastanutest 8% arvab, et arst võib teatud ülesannetest keelduda. „Tõenäoliselt ei ole vastajad Eestis taoliste situatsioonidega kokku puutunud," võtavad uuringu korraldajad selle tulemuse kokku.

Küsimusele, kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on samasooliste paaride inimõiguste rikkumine, vastab 26% jaatavalt ja 58% vastanutest ei pea seda inimõiguste rikkumiseks. Kristliku õpetuse seisukohtade levitamist peab vaenu õhutamiseks 19% vastanutest ja 65% ei pea. Religioossel või kultuurilisel põhjendusel inimõiguste, sh sõnavabaduse piiramist peab taunitavaks 86% vastanutest. Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest väärtustest eemaldada, nõustus 45% ja ei nõustunud 38% vastanutest.
Pluralistliku ühiskonnana, kus kõrvuti elavad erinevaid religioone pooldavad inimesed või nende eitajad, leiab siiski 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused. Uuringu analüüsijad leiavad, et „antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga".

Võib-olla just noorte vastused eristuvad enim teistest. Nad arvavad sagedamini, et usuvabaduse olukord on möödunud 10 aasta jooksul halvenenud, on vähem kriitilised seksuaalvähemuste suhtes ja arvavad harvem, et meie ühiskond peaks lähtuma kristlikest väärtustest.

Taustaküsimusena selgus, et Eesti ühiskonnas suhtub religiooni 35% positiivselt, neutraalselt 60% ja negatiivselt 2% inimestest. Mitteusklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luterlus (20%).

Uudised

2023-1-jaanuar

31 Jaanuar 2023
2023-1-jaanuar

SISUKORD Eestimaalaste usk läbi rahvaloenduse prisma Laur Lilleoja Tänupalve uuel aastalPalve Ukraina ja Venemaa inimeste eestRahu üle mõistuse Erki Tamm Kerli ja Ürgo Perend tunnistavad Jumala armu Kerli ja Ürgo Perend...

Kelle puuslik on parem?

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Heili Meibaum, Allika baptistikogudus Elame armuajal, kuid meid ümbritseb palju ebajumalaid. Neid jagub igale maitsele.On oht, et mõni iseenesest hea püüdlus võtab esikoha Issanda asemel. Liigne tegusus võib toota...

Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

31 Jaanuar 2023
Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

Jaanuar 2023 Einike Pilli, KUSi rektor Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum. Mis olid esimesed mõtted ja...

Õigete rada on otsekui valgusepaistus

31 Jaanuar 2023
Õigete rada on otsekui valgusepaistus

Jaanuar 2023 Igor Raihhelgauz, Tallinna Vene Kogudus „Betaania“ Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea,...

In memoriam Alfred Elmi

31 Jaanuar 2023
In memoriam Alfred Elmi

Jaanuar 2023 18.06.1930 – 08.12.2022 Alfred sündis Hiiumaal Kassaris Ristete talus 18. juunil 1930 Priidu ja Liisa Elmi kuuenda lapsena. Tal oli 5 venda ja 2 õde. Isa Priidu teenis elatist...

2023. aastal ilmub Teekäija 7 numbrit

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Sven-Joonatan Siibak, EKB Liidu peasekretäri kohusetäitja Oleme tänulikud, et alates 1904. aastast on Eesti inimesed võinud lugeda head sõnumit Teekäija vahendusel. Ajakirja väljanägemine ja rõhuasetused on ajas muutunud, kuid...

Vägivallatuse tee Piiblis

31 Jaanuar 2023
Vägivallatuse tee Piiblis

Jaanuar 2023 Joosep Tammo, vanematekogu esimees Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse (1Pt 3:9).Kindlasti...

Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

31 Jaanuar 2023
Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

Jaanuar 2023 Hele-Maria Kangro, 3D Kogudus Kui neli aastat tagasi tundus, et YouTube’i kanalit vajab ainult 3D Kogudus ja teenistuste ülekanded olid Pereraadio pärusmaa, siis nüüdseks on pilt märkimisväärselt muutunud. 24...

Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

31 Jaanuar 2023
Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

Jaanuar 2023 Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor „Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti...

Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

31 Jaanuar 2023
Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

Jaanuar 2023 EKB Liidu valimiskonverentsi eel avasid vanematekogusse kandideerijad Teekäijas 2/2020 oma mõtteid vendluse ühistööst. Sellest on möödunud 30 kuud ja ajakirja toimetus palus vanematekogu tänastel liikmetel vastata kahele küsimusele:1....

Linke