Poliitikast – ausalt ja ilma vihata

02/201506 riina solman pereErki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Teekäija küsitles viit 1. märtsi riigikogu valimistel kandideerivat inimest. Valiku tegemisel lähtusime kandidaatide senisest tegevusest – nad on tuntud oma elus ja erialases töös tunnistavate kristlastena. Valimisnimekirjades on neid õnneks veel, aga Teekäija maht rohkemate arvamust küsida kahjuks ei võimaldanud. 

Saagem tuttavaks!

Riina Solman, RS. Töötan Viimsi vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja arendusjuhina. Lõpetanud Tallinna Ülikooli (võrdsustatud magistrikraadiga) kasvatusteaduste teaduskonna klassiõpetajana. Täiendavalt läbinud Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteooriate ja EBSi turundusjuhtimise kursused. 07 tonulehtsaar

Tõnu Lehtsaar, TL. Olen religiooni- ja suhtlemispsühholoog, Tartu Ülikooli professor ja koolitaja. Olen kaitsnud kandidaadikraadi pedagoogikas Tartu Ülikoolis ja doktorikraadi religioonipsühholoogias Amsterdami Ülikoolis.

Artur Põld, AP. Keskharidus. Olen teeninud Eesti Metodisti Kiriku pastorina 21 aastat.

Rein Ratas, RR. Olen lõpetanud Üleliidulise Kaugõppe Metsatehnilise Instituudi (S. M. Kirovi nimelise Metsatehnilise Akadeemia juures) ja ENSV Teaduste Akadeemia aspirantuuri. Diplomeeritud metsamajanduse insener, bioloogiakandidaat ökoloogia erialal.

Priit Sibul, PS. Riigikogu XII koosseisu liige. Enne seda Põlva maavanem 2007–2011 ja töötanud ka Maksuametis. Lõpetanud 1998. a Tallinna Majanduskooli rahanduse ja krediidi ning 2007. a Tartu Ülikooli ärijuhtimise erialal.

Riigikogu ei teagi, kui palju kirikud riigi raha kokku hoiavad.

Millised isikuomadused aitavad teil poliitikuna riigikogu tööd teha? 

RS: Tugev töövõime, ligimesearmastus, visadus, soov mõista ja mõtestada, läbinägemisvõime, koostöövalmidus, kannatlikkus, kindlameelsus ja otsustusvõime.

TL: Pean ennast heaks suhtlejaks, mulle meeldib mõelda suurelt ja ma ei karda oma arvamust välja öelda. Arvan ka, et sihikindlus tuleb kasuks, sest kui olen midagi pähe võtnud, siis üldjuhul selle ka ära teen.

08 artur p6ld

AP: Kristlikud isikuomadused.

RR: Riigikogu on adekvaatne läbilõige meie aja Eesti ühiskonnast. Olen päris kindel, et minu isikuomadused vastavad sellest inimpopulatsioonist võetava juhuvaliku keskmisele näitajale. Sellele seisukohale sain kinnitust riigikogu eelmises koosseisus nelja aasta vältel. Seega – oma isikuomadustelt ei ole ma halvem ega parem teistest kandideerijatest.

PS: Ma pean end heaks kuulajaks. Mäletan juba lapsepõlvest maal, kuidas unustasin end söögilaua taha suurte inimeste juttu kuulama. Mul on väljakujunenud tõekspidamised, mille eest seismist pean väga oluliseks. Püüan asjadele läheneda ja leida lahendusi oma tõekspidamistest lähtudes, mitte kõiki tõmbetuuli arvestades. Pean end paremaks arutajaks-arutlejaks kui suureks kõnemeheks.

Liberaalse relativismi diktatuuri ajal muutuvad kogudused oaasideks.

Millised senise elu kogemused on teie pagasiks riigikogu töös?

RS: Olen töötanud nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Oleviste Hoolekande tööd olen juhtinud viimased 13 aastat, et leevendada süsteemset vaesust. Riigitööd olen teinud Riigikogu IRLi fraktsiooni nõuniku ja meediajuhina, Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhatajana ja Kaitseministeeriumis kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunikuna. Olen täna ka Tallinna Linnavolikogu liige ja IRLi fraktsiooni aseesimees. Samuti IRLi Tallinna piirkonna aseesimees. Ettevõtluses tegutsemise kogemuse olen saanud Olde Hansa restoranide turundusjuhi ja Eesti Energia pressiesindajana.

TL: Mul on aastatepikkune juhtimiskogemus, olen koolitajana õppinud suhtlema inimestega väga erinevatelt elualadelt, olen palju tegelenud protsesside suunamise ja ürituste korraldamisega.

AP: Pean oluliseks töökogemust kohaliku omavalitsuse volikogus.

RR: Pagas, mis on kogunenud vahetust lävimisest tsaariaja ning Wabariigi-aegsete inimestega, otsekogemused kahest okupatsioonist ja vabast Isamaast. Vast olulisimaks kogemuslikuks leitmotiiviks on kujunemas enesekäsk – näe ka teist inimest (riiki, rahvast, erakonda, arvamust).

PS: Riigikogu liige puutub kokku väga erinevate valdkondadega. Seetõttu on minu tööalased kogemused maavanema ja maksuametnikuna väga olulised. Ka kogemus Valga linnavolikogu liikmena kulub marjaks ära. Olen otsapidi seotud ka väikeettevõtja argimurede ja -rõõmudega – toitlustame Valga lasteaedasid ning peame väikest kohvikut. Seda ettevõtmist veab minu ema ning olen tal nõu ja jõuga abiks. Näen igapäevaselt, kuidas seadusloome ettevõtja elu kujundab. Kogemust, mida ammutan perekonnast, ei ole võimalik millegagi asendada. See aeg ja pühendumine ning arutelud ja väärtused, mis meid seovad, on ühiskonna pisikeseks mudeliks. 08 rein-jyri ratas

Kuidas talitate, kui teie kristlike põhimõtete ja teie fraktsiooni enamuse arvamuse vahel tekib vastuolu?

RS: Kristlane talitab alati oma südame järgi, nii ka mina. IRL on ainuke erakond, kus aktiivselt tegutseb juhtkonna liikmeid hõlmav kristlik ühendus, mille juhatusse kuulun. Erakond tegutseb kristlikel-konservatiivsetel alustel. Ma ei tea, et IRLs oleks kunagi sunnitud saadikuid südametunnistuse vastu käituma. Pean sellise probleemi kerkimise võimalusi minimaalseks.

TL: Ilmselt püüan esmalt läbi rääkida, vähetähtsates küsimustes teeksin tõenäoliselt kompromisse, põhimõttelistes küsimustes jääksin oma arvamuse juurde.

AP: Vastuolu puhul jään oma kristlike põhimõtete juurde.

RR: Talitusviis on lihtsamast lihtsam: püüan oma kaaslasi ümber veenda ja kui see ei õnnestu, siis annan teada, et täiskonsiiliumi hääletusel ma ei osale.

PS: Fraktsioon toimib ennekõike meeskonnana. Heas meeskonnas arutatakse asjad enne läbi, kui otsustatakse. Minu senine kogemus on näidanud, et kui ma ei suuda fraktsiooni meelt muuta, siis on võimalus jääda selles küsimuses oma arvamuse juurde. Keegi ei saa inimese tõekspidamisi muuta, nii et seal, kus tekib vastuolu, käitun oma arusaamiste kohaselt.

Mis on teie jaoks Eesti riigi 3 kõige kriitilisemat küsimust, millele tahate poliitikuna lahendust leida?

RS: Eesti suurimaks väljakutseks on paljude madalapalgaliste inimeste toimetulek. See kahandab inimeste soovi töötada ja võimalusi lapsi kasvatada ning põhjustab maakohtade mahajäämust, soolist palgalõhet ja inimeste Eestist lahkumist. Teiseks kriitiliseks küsimuseks on haldusreformi elluviimine. Väikese riigi kodanikele käib ülejõu 101-liikmelise riigikogu liikmeskonna, korrastamata omavalitsuste võrgustiku ja seetõttu ülepaisunud ametnikkonna ülalpidamine. Kolmas kriitiline küsimus on poliitilise kultuurituse asendamine kultuurse ja poliitmaastikule kohase käitumisega.

TL: Perekonna mõiste devalveerimise peatamine, kõigi kodanike lojaalsus ja usaldus oma riigi vastu ning võimalus elada oma südametunnistuse järgi.

RR: Et iga inimene leiaks omal maal teda rahuldavat ja väärikalt tasustatavat tööd. See tähendab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse väljatulekut mugavuskambrist, riigipoolsete pilootprojektide algatamist ja riigi õhukesekshööveldamise lõpetamist.

Selleks, et perekond, lapsed ja noored oleksid senisest rohkem väärtustatud, tuleb luua süsteem, mis aitaks jõuda positiivse iibeni. See tähendab parimat võimalikku haridusvõrku. Oma kindel, asendamatu koht on siinjuures usuõpetusel. Kristlik-rahvusliku haridussüsteemiga võiksime saada sekulariseeruvas Euroopas üheks vajalikuks küünlaks.

Vajame väga tarka ja aktiivset välispoliitikat. Kui palju me oleme andnud rahvusvahelisele tasandile Eesti-poolseid algatusi, väärt uusideid? Kõige selle juures ei tohi me häbeneda oma ristiusu kasvupinnast ja kristlikku olemust.

Kristlaste otsest ähvardamist pole veel isiklikult kohanud.

PS: Minu jaoks on poliitikas kõige olulisemaks väärtuste esiletoomine. Poliitika on muutunud liiga argiseks. Tahaplaanile on jäänud väärtustest tulenevad pikemaajalised eesmärgid. Kõige kriitilisem on traditsiooniliste pereväärtuste ja abielu kaitsmine.

Pean oluliseks, et inimesed oleksid ettevõtlikud ja ei ootaks lahendusi vaid riigilt. Ettevõtlikkus peaks olema elustiil, mitte vaid viis jõukaks saamiseks. Toetan algatusi, mis aitavad uutel tulijatel maaeluga kiiremini kohaneda.

Hariduselu tuleb korraldada jõukohaselt ja mitmekesiselt. Pean oluliseks toetada kogukondi, kus ollakse kooli nimel valmis panustama.

Kas usute, et on võimalik Kooseluseaduse jõustumist takistada? 09 priit sibul-1

RS: Jah, kui riigikokku valitakse saadikud, kes seisavad kristlike väärtuste, riigi jätkusuutlikkuse eest ja on põhimõttekindlad.

TL: Usun, et selle praakseaduse rakendumist on võimalik takistada. Ma ei usu, et on võimalik peatada survet homosuhete normaliseerimiseks.

AP: Jah usun, et on võimalik takistada. Kõikelubava vastu seisamegi oma kristlike põhimõtetega.

RR: Kooseluseadus oma praegusel kujul on vaid märk, ei enamat. Tal puuduvad, seniks veel, rakendussätted. Arvan, et selle seaduse jõustumist on võimalik takistada. Samas ei saa eitada tõsiasja, et istuv riigipresident pole ühtki seadust nii kiiresti välja kuulutanud kui seda.

PS: Ilma usuta ei oleks mõtet elus suurt midagi teha. Seni kuni on usk, tuleb toimetada. Usun, et valija mõtleb, kas see kandidaat, kellele hääl antakse, toetab valija põhiväärtusi. Kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust. Loodan, et neid hääli ei tule kokku.
Veelgi olulisem seadustest on see, mis toimub inimeste peas. Mis on õige ja mis väär, mida peetakse loomulikuks ning millised on väärtused, mida tuleb kaitsta. Seepärast on oluline, et ühiskonnas olulistest väärtustest pidevalt räägiksime, sest vaid mehest ja naisest koosnev perekond on võimeline loomulikul teel kasvama.

Milles näete lahendust Eestis ja mujal Lääne maailmas levivatele arengutele, kus kristlasi suukorvistatakse (moraalsetes küsimustes seisukohti võtma), kuid pilajatele nõutakse kõikelubavat vabadust?

RS: Eestis olen suukorvistamise asemel kohanud halvustavat sildistamist, naeruvääristamist ja demagoogiavõtete kasutamist kristlike vaadete mahasurumiseks. Kristlaste otsest ähvardamist ja isiku tasandil hirmutamist pole veel isiklikult kohanud. Siin aitab ainult haritud käitumine: demagoogiliste PR-võtete äratundmine ja nendele targalt vastuastumine, endale kindlaksjäämine väärikalt ja soliidselt. Kristlastel endil tuleb mõnel puhul enam organiseeritult välja astuda – oma väärtusi avalikult tutvustades.

TL: Iga inimene saab siin midagi ära teha. Põhiline on säilitada terve mõistus ja nimetada asju õigete nimedega. Ka meie saame lehvitada inimõiguste, südametunnistuse ja sõnavabaduse lippu.

RR: See tähendab sammu edasi Maarjamaa enesetunnustamisest Kristuse maana (ristiinimeste maa) meie eneste, üldsuse ja Riigikogu poolt. Selleks on vaja, et peame õigeks oma apostlikku usutunnistust ega häbene seda, kuulutades seda ka Euroopa Komisjonile.

PS: See on minu hinnangul väärtuste ja ideoloogiate kokkupõrge. Euroopa on minetamas oma ajaloolis-kristlikke väärtusi ja asendanud need vabadustega, kusjuures vastutuse osa tihti unustades. Vahenditest on saanud eesmärgid. Me peame rääkima ja mõistma, et suukorvistamine toob alati samasugused tagajärjed, hoolimata sellest, kas korvistajad on kommunistid, globalistid, liberaalid, sotsid või konservatiivid. See toob kaldumise ühte äärmusesse ja äärmused on alati probleem. Mõtte- ja sõnavabadus on väärtused, mis peavad olema võimaldatud erinevatele osapooltele.

Kes on teie eeskujud poliitikas või ühiskondlikus elus laiemalt?

RS: Ühiskondlikus elus hindan kõrgelt Tartu Ülikooli professorit Tõnu Lehtsaart. Ta oskab sõnumeid edastada positiivselt, polariseerumist ja viha tekitamata. Poliitikas on täna minu eeskujudeks Jaak Aaviksoo, kes suudab tulemuslikult hädavajalikke reforme ellu viia, samuti Tunne ja Mari-Ann Kelam, Mart Laar. Peapiiskop emeeritus Andres Põder oli vaimuliku juhina autoriteet riigijuhtide hulgas, olles sõbralikkuse ja ligimesearmastuse, põhimõttekindluse ja ka alandlikkuse etaloniks. Minu eeskujudeks elus on Oleviste vanempastor Siim Teekel, kelle põhjatust ligimesearmastusest tulenev inimeste teenimine 24 tundi ööpäevas on Oleviste kogudusele õnnistuseks, aga ka vanempastor Rein Uuemõis, kes armastava ja karmi sõnaga on moraalseks majakaks.

TL: Mul ei ole suuri eeskujusid. Kahjuks või õnneks pole mul olnud ka suuri õpetajaid. Hindan konkreetsete inimeste juures konkreetseid tahke. Juhtub, et mõne inimese puhul on esindatud nii meeldiv kui ka vastuvõetamatu üheskoos. Pean lugu ausatest ja otsekohestest inimestest.

AP: Eeskuju on võimalik võtta Issandalt, aga Eestis täna tegutsevatest poliitikutest on tore inimene Tunne Kelam, kes valimisnimekirjas mu kõrval seisab.

RR: Iga inimene on tema endana asendamatu – ja seetõttu ka eeskuju kui standardijärgselt teisendamatu. Küll võib, lausa tuleb õppida teistelt, ka pahategijatelt. Aga siiski, Suur Õpetaja on meile kõigile parimaks eeskujuks! Päris sageli olen endalt küsimas: „Kuidas oleks praegu minu asemel käitunud armas vend Osvald Tärk."

PS: Eeskujud muutuvad võrdeliselt enese arengu ja silmapiiri laienemisega. Kaasaegsete eeskujudega on see, et nende puhul näeb ka vigu. Pean lugu inimestest, kellel on väärtused paigas ja nad julgevad neist ka selgelt rääkida. Selliseid inimesi on erinevates eluvaldkondades palju. Kui vaatan ajaloost, siis on mulle väga sümpaatne meie esimese haridusminister Peeter Põllu mõtte- ja tegutsemisviis. Viimasel ajal olen ERRi Ööülikooli arhiivist kuulanud Evald Saagi mälestusi.

Millist rolli ja potentsiaali näete kogudustel Eesti elu arendamisel?

RS: Eesti kristlikud kogudused on „maa soolaks" – ma loodan –, mis kunagi ei lahjene. Koguduste käekäigust ja elujõulisusest oleneb nende suutlikkus ühiskonnas kaasa rääkida ja kristlikke väärtusi esindada. Seega ma soovin Eesti kristlikele kogudustele, ja eriliselt nende eestvedajatele, jõudu, õitsengut, vajadusel vajalikke reforme elujõulisuse säilitamiseks.

TL: Näen üha kasvavat rolli. Liberaalse relativismi diktatuuri ajal muutuvad kogudused otsekui oaasideks, kus räägitakse tõest, ei elata naudingutele, vaid otsitakse Jumala tahet. Pakutakse inimesele midagi, mis on argisest kõrgemal. Kogudus pakub mõtestatud teisitiolemise võimalust.

AP: Ida-Virumaal on hästi üles ehitatud koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö. Metodisti kirik korraldab sotsiaaltööd Jõhvis ja kogu maakonnas. Näiteks: lastelaagrid, supiköögid, puuetega laste päevakeskus, sotsiaalse toe ja toiduabi andmine. Riigikogu ei teagi vast, kui palju kirikud riigi raha kokku hoiavad.

RR: Koguduste mõjujõud ja osakaal Eesti elu edendamisel on väga suur. Eeskätt väljendub see rahva moraalse palge kujundamisel, perekonna- ja hariduspoliitika kujundamisel ja evitamisel. Kirik on olnud nähtav ja olgu seda ka edaspidi sotsiaalküsimuste leevendamisel. Nüüdis-Eesti üheks tugevuseks on kindlasti meie uskkondade oikumeeniline häälestatus ja tegevus.

PS: Kogudused on nagu perekond, mis on koondunud ühesuguste väärtuste eest seisma ja üksteist hoidma. Mida rohkem on selliseid tugevaid kooslusi, seda tervem ja tugevam on kogu ühiskond. Koguduse rahvas on alalhoidlik ja truu oma väärtustele, mis ei lase ühiskonda nõnda kiirelt meelevaldsete tuulte embusse haarata, vaid hoiavad meid kahe jalaga kindlalt maa peal.