Valiti konservatiivsem, demokraatlikum ja solidaarsem Riigikogu

03/2015 04 alar kilp-1
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

1. märtsil toimunud valimistel oli suurimaks kaotajaks IRL (kaotas 9 kohta) ning suurimateks võitjateks Riigikokku lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta) ja Vabaerakond (8 kohta).

Tõenäoliselt sarnaneb lähemal paaril aastal valitsuskoalitsioon valitsustele, mida oleme näinud viimased 8 aastat. Koalitsiooni peamiseks jõuks on Reformierakond, kes valib kahte või kolme väiksemat liitlast sotsiaaldemokraatide, IRLi või Vabaerakonna hulgast.

Uut Riigikogu võib pidada varasemaga võrreldes konservatiivsemaks, kuna sooneutraalset kooseluseadust kas taunivate või selle rahvahääletusele panemist pooldavate erakondade arv on kasvanud ühelt (IRL) kolmele (lisandunud on ka Vabaerakond ja EKRE). Samas võib uus Riigikogu siiski võtta absoluutse enamuse toel (vähemalt 51 saadikut) vastu kooseluseaduse rakendussätted, kuna peale EKRE peaksid erakonnad jätma oma saadikutele võimaluse hääletada selles küsimuses oma südametunnistuse järgi. Just nii toimisid 2014. aasta oktoobris kooseluseaduse vastuvõtmisel kõik Riigikogu erakonnad (sotsiaaldemokraatidest ei hääletanud keegi vastu, ent samas ei olnud kõik ka poolt, IRList ei hääletanud keegi poolt, ent kõik polnud ka vastu). Sellest hoolimata on nüüd Riigikogus erakond (EKRE), kellel on antud küsimuses selge erakondlik seisukoht ning kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi" ja kaitsta "traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."

Riigikogus on nüüd erakond (EKRE), kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi".

Demokraatlikum on uus Riigikogu kahes mõttes. Tänu rohkenenud erakondade arvule (ja vähesele "kaduma läinud" ehk valimiskünnisest allapoole jäänud erakondadele ja kandidaatidele antud häälte hulgale) on Riigikogus rohkem ja paremini esindatud ühiskonnas esinevad vaated. Lisaks andsid erakonnad kampaania käigus ka hulganisti demokraatlikke lubadusi. Rohelised ja EKRE lubasid seadustada otsedemokraatliku rahvaalgatuse ning EKRE ja Keskerakond presidendi otsevalimise. IRL lubas toetada kohalikku omaalgatust, kohalike kogukondade arengut ja elujõulist vabakonda. Kõik erakonnad lubasid senisest enam kaasata kodanikke ja kodanikeühendusi poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Kõige jõulisemalt seisis kodanike demokraatia eest Vabaerakond, kes kutsus kodanikke üles "võtma riiki (rahvale) tagasi".

Samamoodi soovisid erakonnad üsna üksmeelselt ka (elukvaliteedilt ja sissetulekutelt) solidaarsemat ühiskonda. Neid, kes soovisid võrdsustada jõukamaid vaesematega, oli küll enam kui varasematel valimistel, ent endiselt oli rohkem siiski neid, kes soovisid parendada eelkõige madalapalgaliste olukorda, tõstes kas tulumaksuvaba miinimumi või miinimumpalka. Ehkki ka tänases Riigikogus on puhtalt vasakpoolne valitsuskoalitsioon (Keskerakond ja SDE) võimalik vaid vähemusvalitsusena ning puhtalt parempoolne valitsus arvuliselt täiesti võimalik (Reform, IRL, Vabaerakond või EKRE), on erakondadele üldiselt saanud südameasjaks nende 200 000 inimese elukvaliteet ja majanduslik toimetulek, kelle palk on 500 eurot või vähem.

Muutused konservatiivsemate, demokraatlikumate ja solidaarsemate hoiakute suunas olid seega täiesti tuvastatavad, ehkki oma olemuselt võivad nad jääda väikesteks, retoorilisteks ja lühiajalisteks. Samm "solidaarsema Eesti" suunas pigem jääbki väikeseks, kuna madalamapalgaliste toimetulekut parandatakse reaalselt märksa vähemate vahendite ja määraga, kui seda kampaaniates lubati. Kas nihked "demokraatlikuma" valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise suhtluse ning konservatiivsema perepoliitika suunas jäävad vaid ajutiseks retoorikaks või on nad reaalsus ka 2019. aasta valimistel, sõltub peamiselt sellest, kas vanad erakonnad kohanduvad uutega või muutuvad uued erakonnad peagi "tavalisteks vanadeks".

Iga valitsusvõim on Jumalast (Rm 13:1). Et ka opositsiooni jäänud riigikogulased mõjutavad valitsemist neile antud õiguste ja vahenditega, siis võib mõelda, et Riigikokku jõudsid need inimesed, kelle kätte Jumal selleks ajaks ja korraks otsustas anda võimu ja valitsuse Eesti riigi ja ühiskonna üle. Selline on antud hetkel riigikogulaste ülesanne. Igal inimesel oma missioon.