Otsing

03/2015 04 alar kilp-1
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

1. märtsil toimunud valimistel oli suurimaks kaotajaks IRL (kaotas 9 kohta) ning suurimateks võitjateks Riigikokku lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta) ja Vabaerakond (8 kohta).

Tõenäoliselt sarnaneb lähemal paaril aastal valitsuskoalitsioon valitsustele, mida oleme näinud viimased 8 aastat. Koalitsiooni peamiseks jõuks on Reformierakond, kes valib kahte või kolme väiksemat liitlast sotsiaaldemokraatide, IRLi või Vabaerakonna hulgast.

Uut Riigikogu võib pidada varasemaga võrreldes konservatiivsemaks, kuna sooneutraalset kooseluseadust kas taunivate või selle rahvahääletusele panemist pooldavate erakondade arv on kasvanud ühelt (IRL) kolmele (lisandunud on ka Vabaerakond ja EKRE). Samas võib uus Riigikogu siiski võtta absoluutse enamuse toel (vähemalt 51 saadikut) vastu kooseluseaduse rakendussätted, kuna peale EKRE peaksid erakonnad jätma oma saadikutele võimaluse hääletada selles küsimuses oma südametunnistuse järgi. Just nii toimisid 2014. aasta oktoobris kooseluseaduse vastuvõtmisel kõik Riigikogu erakonnad (sotsiaaldemokraatidest ei hääletanud keegi vastu, ent samas ei olnud kõik ka poolt, IRList ei hääletanud keegi poolt, ent kõik polnud ka vastu). Sellest hoolimata on nüüd Riigikogus erakond (EKRE), kellel on antud küsimuses selge erakondlik seisukoht ning kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi" ja kaitsta "traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."

Riigikogus on nüüd erakond (EKRE), kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi".

Demokraatlikum on uus Riigikogu kahes mõttes. Tänu rohkenenud erakondade arvule (ja vähesele "kaduma läinud" ehk valimiskünnisest allapoole jäänud erakondadele ja kandidaatidele antud häälte hulgale) on Riigikogus rohkem ja paremini esindatud ühiskonnas esinevad vaated. Lisaks andsid erakonnad kampaania käigus ka hulganisti demokraatlikke lubadusi. Rohelised ja EKRE lubasid seadustada otsedemokraatliku rahvaalgatuse ning EKRE ja Keskerakond presidendi otsevalimise. IRL lubas toetada kohalikku omaalgatust, kohalike kogukondade arengut ja elujõulist vabakonda. Kõik erakonnad lubasid senisest enam kaasata kodanikke ja kodanikeühendusi poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Kõige jõulisemalt seisis kodanike demokraatia eest Vabaerakond, kes kutsus kodanikke üles "võtma riiki (rahvale) tagasi".

Samamoodi soovisid erakonnad üsna üksmeelselt ka (elukvaliteedilt ja sissetulekutelt) solidaarsemat ühiskonda. Neid, kes soovisid võrdsustada jõukamaid vaesematega, oli küll enam kui varasematel valimistel, ent endiselt oli rohkem siiski neid, kes soovisid parendada eelkõige madalapalgaliste olukorda, tõstes kas tulumaksuvaba miinimumi või miinimumpalka. Ehkki ka tänases Riigikogus on puhtalt vasakpoolne valitsuskoalitsioon (Keskerakond ja SDE) võimalik vaid vähemusvalitsusena ning puhtalt parempoolne valitsus arvuliselt täiesti võimalik (Reform, IRL, Vabaerakond või EKRE), on erakondadele üldiselt saanud südameasjaks nende 200 000 inimese elukvaliteet ja majanduslik toimetulek, kelle palk on 500 eurot või vähem.

Muutused konservatiivsemate, demokraatlikumate ja solidaarsemate hoiakute suunas olid seega täiesti tuvastatavad, ehkki oma olemuselt võivad nad jääda väikesteks, retoorilisteks ja lühiajalisteks. Samm "solidaarsema Eesti" suunas pigem jääbki väikeseks, kuna madalamapalgaliste toimetulekut parandatakse reaalselt märksa vähemate vahendite ja määraga, kui seda kampaaniates lubati. Kas nihked "demokraatlikuma" valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise suhtluse ning konservatiivsema perepoliitika suunas jäävad vaid ajutiseks retoorikaks või on nad reaalsus ka 2019. aasta valimistel, sõltub peamiselt sellest, kas vanad erakonnad kohanduvad uutega või muutuvad uued erakonnad peagi "tavalisteks vanadeks".

Iga valitsusvõim on Jumalast (Rm 13:1). Et ka opositsiooni jäänud riigikogulased mõjutavad valitsemist neile antud õiguste ja vahenditega, siis võib mõelda, et Riigikokku jõudsid need inimesed, kelle kätte Jumal selleks ajaks ja korraks otsustas anda võimu ja valitsuse Eesti riigi ja ühiskonna üle. Selline on antud hetkel riigikogulaste ülesanne. Igal inimesel oma missioon.

Uudised

2023-1-jaanuar

31 Jaanuar 2023
2023-1-jaanuar

SISUKORD Eestimaalaste usk läbi rahvaloenduse prisma Laur Lilleoja Tänupalve uuel aastalPalve Ukraina ja Venemaa inimeste eestRahu üle mõistuse Erki Tamm Kerli ja Ürgo Perend tunnistavad Jumala armu Kerli ja Ürgo Perend...

Kelle puuslik on parem?

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Heili Meibaum, Allika baptistikogudus Elame armuajal, kuid meid ümbritseb palju ebajumalaid. Neid jagub igale maitsele.On oht, et mõni iseenesest hea püüdlus võtab esikoha Issanda asemel. Liigne tegusus võib toota...

Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

31 Jaanuar 2023
Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

Jaanuar 2023 Einike Pilli, KUSi rektor Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum. Mis olid esimesed mõtted ja...

Õigete rada on otsekui valgusepaistus

31 Jaanuar 2023
Õigete rada on otsekui valgusepaistus

Jaanuar 2023 Igor Raihhelgauz, Tallinna Vene Kogudus „Betaania“ Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea,...

In memoriam Alfred Elmi

31 Jaanuar 2023
In memoriam Alfred Elmi

Jaanuar 2023 18.06.1930 – 08.12.2022 Alfred sündis Hiiumaal Kassaris Ristete talus 18. juunil 1930 Priidu ja Liisa Elmi kuuenda lapsena. Tal oli 5 venda ja 2 õde. Isa Priidu teenis elatist...

2023. aastal ilmub Teekäija 7 numbrit

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Sven-Joonatan Siibak, EKB Liidu peasekretäri kohusetäitja Oleme tänulikud, et alates 1904. aastast on Eesti inimesed võinud lugeda head sõnumit Teekäija vahendusel. Ajakirja väljanägemine ja rõhuasetused on ajas muutunud, kuid...

Vägivallatuse tee Piiblis

31 Jaanuar 2023
Vägivallatuse tee Piiblis

Jaanuar 2023 Joosep Tammo, vanematekogu esimees Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse (1Pt 3:9).Kindlasti...

Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

31 Jaanuar 2023
Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

Jaanuar 2023 Hele-Maria Kangro, 3D Kogudus Kui neli aastat tagasi tundus, et YouTube’i kanalit vajab ainult 3D Kogudus ja teenistuste ülekanded olid Pereraadio pärusmaa, siis nüüdseks on pilt märkimisväärselt muutunud. 24...

Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

31 Jaanuar 2023
Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

Jaanuar 2023 Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor „Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti...

Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

31 Jaanuar 2023
Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

Jaanuar 2023 EKB Liidu valimiskonverentsi eel avasid vanematekogusse kandideerijad Teekäijas 2/2020 oma mõtteid vendluse ühistööst. Sellest on möödunud 30 kuud ja ajakirja toimetus palus vanematekogu tänastel liikmetel vastata kahele küsimusele:1....

Linke