Otsing

5/2009 Einike Pilli

Minu Eesti mõttetalgute ettevalmistused meenutasid mitmes mõttes elujõulise koguduse õhkkonda – inimesed olid valmis õppima uusi asju ilma eksimist kartmata, üksteist toetati igati ja õhus oli heade muutuste ootust. Korraldajad ei küsinud, mis nad sellest saavad, vaid panustasid oma aega ja muid ressursse.

Mõttetalgute eesmärk oli tuua kokku inimesi, et koos mõelda, otsustada ja siis midagi ära teha. Ei korraldatud loenguid, polnud ühte teadjat, kelle korraldusi teised pidid kuulama ning järgima. Kõigi initsiatiiv oli teretulnud, oli kõigil võimalus enda jaoks tähenduslikke küsimusi esitada. Ja küsimusi tõepoolest esitati!

Meie, „Sõbralt sõbrale" mõttekojas räägiti peamiselt haridusest ja elukestvast õppest, mis haakus ka töötuse küsimustega. Üheks meelde jäänud küsimuseks oli: „Kuidas viia kokku inimene, kes vajab tööd või abi ja inimene, kellel on võimalik abi või tööd anda?" Arutasime ka selle üle, kuidas õpetada koolis seda, mida tegelikult elus vaja läheb ja kuidas hoida lapsi ja noori tänavalt ära.

Leidsime ühiselt arutades mitmeid lahendusi, tegime hulga lubadusi. Mina näiteks lubasin panna oma koguduse seinale tabeli, mille esimesse veergu saavad inimesed kirja panna oma abivajadused ja tööpakkumised. Tabeli teise veergu saavad oma nimed ja telefoninumbrid panna need, kellel on huvi seda tööd teha või valmidus abi pakkuda. Näiteks võib see aidata koguduse noortel peredel lapsehoidjat leida.

Teistes mõttekodades olid teemad veidi teistsugused, kuid mõte liikus ikka rahvuse kestmajäämise ja elujõu radadel. Näiteks Harjumaal, Vanamõisa seltsimajas küsiti, kuidas säilitada Eesti omariiklust ja Eesti rahva elujõudu ning koos otsustati, et Eesti lippu peaks laiemalt kasutama ja lasteringides laialdasemalt rääkima isamaast ja Eestimaa väärtustest. Heaks ettepanekuks oli ka heade uudiste veebilehe avamine.

Avatud Karlova mõttekojas küsiti muuhulgas, kuidas tugevdada kogukonnatunnet Karlova linnaosas ning toetada samas väikeettevõtluse arengut, kuidas muuta Karlovat tolerantsemaks ja kuidas teha matkarada ümber Eesti.

Küsisin oma tuttavatelt, kes erinevates mõttekodades osalesid, millised olid nende muljed. Tallinnas kogunenud Vanalinna ülikooli mõttekoja talgujuht Randar Tasmuth pidas eriti väärtuslikuks rahva sõbralikkust ja innukat töötahet. Sama koja teine talgujuht Avo Üprus võttis oma muljed kokku järgmiselt: „Mul oli hea meel näha Eestit. Seda Eestit, mis on orienteeritud arengule, põhineb väärtustel ja mille kodanikel silmad säravad."

Avatud Karlova mõttekojas osalenud Raivo ja Aune Valk pidasid suureks väärtuseks erinevate põlvkondade ühist arutelu. Aune lisas: "Peamine väärtus minu jaoks oli mõnede mõtete testimine endast ja oma sõpradest erinevate inimeste peal." Sama mõttekoja talgujuht Meego Remmel rõõmustas vahetu suhtlemiskogemuse üle, milles veenduti, et ollaks osa suuremast kogukonnast. Ene Tammeoru Vanamõisa seltsimajast lisas: "Meelde jäi väga mõnus ja sõbralik õhkkond. Inimesed, kes algul tulid lihtsalt vaatama, jäid kuni lõpuni."

Mõnda korralduslikku puudust nimetati ka. Randar märkis, et püüti leida liiga kiireid lahendusi ja et mitteterriotoriaalses ideedekojas oli praktilisi koostegemise võimalusi keeruline leida. Aune soovitas valida mõtlemiseks teistsuguse aastaaja. Meego ja Ene mainisid negatiivse meediafooni segavat mõju, mille tõttu ilmselt mitmed tulemata jäid.

Olen erinevates vestlusringides osaledes märganud suhtumist, et kui teised käituksid või elaksid teisiti, siis muutuks Eestimaa paremaks. Mõttetalgute keskne küsimus oli, kuidas mina ja meie koos saame Eesti elu paremaks teha. Stephen Covey ütleb, et kõik asjad luuakse kaks korda: kõigepealt mõttes ja siis tegudes. Seepärast kõlab mõttetalgutel mitte osalenud inimeste iroonia viinamarjade hapukskuulutamisena. Ma pole kohanud veel ühtegi inimest, kes osales mõttetalgutel ja ütles, et see oli mõttetu.

Lõpuks, usun, et Minu Eesti mõttetalgutel toimunu on mitmel viisil sarnane sellele, kuidas asetuvad kogudused ühiskonnas: neid, kes on kohal, on vähe, aga nad on ära tundnud kogudusse ja kokku kuulumise jõu ja potentsiaali. Need, kes kohal pole, peavad kogunenud vähemust omapäraseks ja nende kogunemist vähem või rohkem mõttetuks.

Oleks ainult meie kogudustes rohkem samasugust koostöömeelt, häid ideid enda ümber olevat maailma paremaks muuta ja ise selles reaalselt osaleda!

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke