Suurpõgenemise mälestamine Põgari palvemajas

Oktoober 2019 18 m6evallas
Aare Tamm, pastor emeeritus

Septembris möödus 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest läände. Laupäeval, 21. septembril peeti Põgari (Mäevalla) palvemajas, kus toona toimus Otto Tiefi valitsuse viimane nõupidamine, Eesti Vabariigi valitsuse väljasõiduistung. Lugupeetud seltskonnale Tallinnast oli kutsutud kõnelema ajaloolane Küllo Arjakas. Palvemaja esine oli masinaid ja palvela rahvast täis.
Tänasin kokkutulnuid Juhan Liivi mõtteteraga: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Lugesin oma sõnumi aluseks 2Kn 7:7, kus Süüria väed põgenesid nii, et kõik jäi maha. Kuid meie põgenejad ei päästnud üksnes oma hinge, vaid võtsid südames kaasa kodumaa vabastamise tule. Nad palvetasid Eesti riigi taastamise eest ja võitlesid võõrsil – nii nagu oskasid. Nende teeneid meie taasiseseisvumisel tuleb väärikalt hinnata.
Tõstatasin ka küsimuse: miks Jumal seda meie rahvale lubas? Jumal saatis aegsasti hoiatajaid. Tuletasin meelde Karl Reitsi ja tema karmi hoiatust: parandage meelt, sest rasked ajad tulevad! Paluge Jumala kaitset! Auväärset kuulutajat loobiti turul sellega, mis kätte juhtus. President Konstantin Päts käskis tal köögis kõht täis sööta, et ehk on mees näljast segane, aga sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidonär lasi ta kumminuiaga välja ajada. Nii vähe hoolis eesti rahvas Jumala hoiatustest. Sellel olid omad tagajärjed.
Sama sõnum on väga ajakohane meile kõigile: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ (Mt 4:17). Siis ei pea enam keegi tundma hirmu ega põgenema, sest taevariik ootab. Seal pole hirmu, seal valitseb arm.