Otsing

August 2020 22 rahakasutus
Ardo Ojasalu, Oleviste kogudus

Enam kui kümmekond aastat tagasi võisime elada nagu suurel rahu ja stabiilsuse ajal, kus elu muutus jätkuvalt paremaks. Nüüd on need ajad aga möödas. Alates kümne aasta tagusest finantskriisist on maailm muutunud kurjemaks ja ettearvamatuks.
Tänast olukorda ilmestab see, et üleilmsed teemad jõuavad kiiresti meie enda koduõuele ja mõjutavad igaüht meist – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Kõik see, mis sünnib Hiinas või Ameerikas, ulatub tänapäeva kiire liikumise ajastul meieni vaid mõne hetkega, rääkimata sellest, mis toimub lähemal. Seda tõendas ilmekalt märtsis meieni jõudnud Covid-19 viirusepuhang, mis sundis inimesi loobuma tavapärasest elurütmist ja keskenduma oma esmaste vajaduste rahuldamisele. Sellega muutus väga palju ka meie majandustegevus.
Rääkides majandusest, peavad inimesed tihti silmas vaid glamuuri, mis ajakirjanduse kõmujanu kaudu igapäevaselt meieni jõuab – kes kui rikas on, kui palju raha teenis, kes pankrotti läks ja kui palju miski kaup või teenus maksab. Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu. Kõik osalevad oma igapäevases eluringis majandustegevuses ja kõik sõltume majanduse heast käekäigust. Me teeme seda ja elame sellest.

Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu.



Seetõttu oli pisut ehmatav paljude riikide, sh ka Eesti reaktsioon Covid-19 levikule, kus peamise abinõuna nähti ette isolatsiooni. Kui see on tõesti ainuke võimalus tapva viiruse vastu võitlemiseks, tuleb mõista, et see meede saab olla vaid ajutine, sest vili vajab külvamist ja lõikamist, tuba vajab kütmist (vähemalt meil põhjamaades) ja inimesed peavad liikuma, et oma esmaseid vajadusi rahuldada.
Sügiseks oodatakse viiruse teist lainet. Arvestades kõike, mida me viiruse avaldumise kohta teame, on väga tõenäoline, et uus haigestumispuhang tuleb. Ilmselt kulub veel päris palju aega, enne kui inimesed saavad piisava resistentsuse, et haigestumine ei saaks nii massiliselt levida, või kuni leitakse meditsiinilised vastumõjud. Kuid ka viirus areneb ja muteerub ning kas Covid-19 või Covid-20 või mõne muu nimetuse all jäävad need gripilaadsed viirused meid saatma ka tulevikus. Tuleb õppida elama ja toimetama uues olukorras. On hea, et seda justkui on mõistetud ja kevadega sarnaseid isolatsioonimeetmeid ei planeerita. Kindel selles siiski olla ei saa.
Eelmise viirusepuhangu sotsiaalsete tagasilöökide leevendamiseks rakendasid riigid erinevaid inimestele ja ettevõtetele suunatud toetusmehhanisme. Makromajanduslikult tähendasid need kõik raha pakkumise suurendamist. Riigid võtsid selleks laenu ning keskpangad trükkisid raha juurde ja lõdvendasid regulatsioone, et laenuandjatel oleks, mida laenata, ja riikidel oleks eelarvega võimalik minna suuremasse defitsiiti. Kuid juba enne seda olid pankadevahelised intressid negatiivsed ning praegune riikide ja keskpankade poliitika ei ole seda muutnud.
Negatiivne intress laenusuhetes on üsnagi äraspidine nähtus, kuid juba alates 2015. a sügisest on see jonnakalt nii püsinud. Olemuslikult tähendab see, et parem on olla võlgu, kui omada raha. Kogu senine talupojatarkusel põhinev elumudel, mis keskendub säästmisele ja tuleviku kindlustamisele, selmet kõik raha kohe ära kulutada, on justkui küsitava väärtusega. Negatiivne intress omab aga mõju väga suuremahulistes tehingutes (pankadevahelised, riikidevahelised ja muud finantsinstitutsioonid). Tavaettevõtjad ja üksikisikud peavad ikka oma laenu teenindamiseks intresse maksma. Odava (negatiivse intressiga raha) mõju on siiski ka inimeste tasemel tunda – kes 2000. aastate keskel võtsid Euriboriga seotud kodulaenu, maksavad täna väga madalat intressi. Ettevõtlussektor, kus laenamise võime on säilinud ja kus ideed investeerimiseks on mõistlikud, saavad pankadest raha üsna soodsatel tingimustel.

Tavaettevõtja ja üksikisik peavad ikka oma laenu teenindamiseks intresse maksma.

Nii finantskriisijärgne kui ka praegune rahapakkumise suurenemine peaks klassikalise majandusteooria kohaselt kaasa tooma inflatsiooni. Keskpankade poliitika on aga suunatud inflatsiooni kontrolli all hoidmisele. Nii ongi tekkinud äraspidine olukord, kus ringluses oleva raha hulk on suurenenud, kuid inflatsiooni regulatiivne kontrollimine ning rangemad reeglid kommertspankadele on toonud kaasa olukorra, et raha on kogunenud pangandussektorisse ja „üle ääre“ ajamise efektina ongi intressid pööranud miinusesse. Senise rahapoliitika jätkumise korral ei ole näha, et need pöörduksid positiivseks.
Mida siis teha, kas unustada tavatarkus säästude kogumiseks ja osta valimatult kõike, mis kätte juhtub?
Tuleviku ootamatuste vastu kindlustamine on alati hea tarkus. Säästud raske aja üleelamiseks on iga mõistliku majapidaja hoolsus. Küsida tasub aga, kas raha tavalise pangahoiuse või pensionisambana on sääst, millele võib kindel olla? Negatiivsed intressid on olemuslikult hoiatus, et rahasüsteem on ebakindel ja säästude varumine lihtsalt rahas ei pruugi olla pikaajalises vaates hea valik. Rahapakkumise suurendamine, samaaegselt reaalmajanduse aeglustumisega, ainult suurendab rahasüsteemi ebakindlust. Raha väärtus säästude hoidjana on kindlasti ohus ja senise poliitika jätkudes peab see loogiliselt lõppema kas tavalise inflatsiooni või muu raha väärtust vähendava majandusprotsessiga.
Seetõttu on mõistlik maised säästud koguda varas, mis säilib loomulikuna meie ja järeltulevate põlvede ajal. Aegumatute varade väärtus säilib ka siis, kui raha saab inflatsioonis kannatada. Eelkõige on need varad, mida me kõik vajame igapäevaseks elutegevuseks (näiteks põllumaa) ning ka need, mida iga konkreetne inimene vajab oma elu korraldamiseks ja teiste teenimiseks – mõnele on see arvuti, teisele head tööriistad, kolmandale muusikainstrument või raamat. Kõige enam aga vajame tarkust keerulisel ajal õigete otsuste langetamisel!

Uudised

2023-1-jaanuar

31 Jaanuar 2023
2023-1-jaanuar

SISUKORD Eestimaalaste usk läbi rahvaloenduse prisma Laur Lilleoja Tänupalve uuel aastalPalve Ukraina ja Venemaa inimeste eestRahu üle mõistuse Erki Tamm Kerli ja Ürgo Perend tunnistavad Jumala armu Kerli ja Ürgo Perend...

Kelle puuslik on parem?

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Heili Meibaum, Allika baptistikogudus Elame armuajal, kuid meid ümbritseb palju ebajumalaid. Neid jagub igale maitsele.On oht, et mõni iseenesest hea püüdlus võtab esikoha Issanda asemel. Liigne tegusus võib toota...

Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

31 Jaanuar 2023
Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

Jaanuar 2023 Einike Pilli, KUSi rektor Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum. Mis olid esimesed mõtted ja...

Õigete rada on otsekui valgusepaistus

31 Jaanuar 2023
Õigete rada on otsekui valgusepaistus

Jaanuar 2023 Igor Raihhelgauz, Tallinna Vene Kogudus „Betaania“ Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea,...

In memoriam Alfred Elmi

31 Jaanuar 2023
In memoriam Alfred Elmi

Jaanuar 2023 18.06.1930 – 08.12.2022 Alfred sündis Hiiumaal Kassaris Ristete talus 18. juunil 1930 Priidu ja Liisa Elmi kuuenda lapsena. Tal oli 5 venda ja 2 õde. Isa Priidu teenis elatist...

2023. aastal ilmub Teekäija 7 numbrit

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Sven-Joonatan Siibak, EKB Liidu peasekretäri kohusetäitja Oleme tänulikud, et alates 1904. aastast on Eesti inimesed võinud lugeda head sõnumit Teekäija vahendusel. Ajakirja väljanägemine ja rõhuasetused on ajas muutunud, kuid...

Vägivallatuse tee Piiblis

31 Jaanuar 2023
Vägivallatuse tee Piiblis

Jaanuar 2023 Joosep Tammo, vanematekogu esimees Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse (1Pt 3:9).Kindlasti...

Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

31 Jaanuar 2023
Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

Jaanuar 2023 Hele-Maria Kangro, 3D Kogudus Kui neli aastat tagasi tundus, et YouTube’i kanalit vajab ainult 3D Kogudus ja teenistuste ülekanded olid Pereraadio pärusmaa, siis nüüdseks on pilt märkimisväärselt muutunud. 24...

Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

31 Jaanuar 2023
Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

Jaanuar 2023 Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor „Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti...

Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

31 Jaanuar 2023
Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

Jaanuar 2023 EKB Liidu valimiskonverentsi eel avasid vanematekogusse kandideerijad Teekäijas 2/2020 oma mõtteid vendluse ühistööst. Sellest on möödunud 30 kuud ja ajakirja toimetus palus vanematekogu tänastel liikmetel vastata kahele küsimusele:1....

Linke