Detsember 2023 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees
„Rahu“ on jõuluevangeeliumi ja jõululaulude lummav teema. Ometi kipub see meie elust ikka ja jälle kaduma. Miks? Ma ei räägi järgnevalt kaubandusest, pühadeaja ja aastavahetuse kiirustamisest ega perevägivallast, vaid sõjast, mis möllab Ukrainas ja Palestiinas.
Iisraeli siseluureameti endise juhi hinnangul ei saa ideoloogiat võita sõjaliselt. Mõni ideoloogia ütleb: et mina saaksin elada, peab teine kaduma. Nii on see olnud Kainist ja Aabelist alates. Piibli jutustus läheb aga kaugemale. Jumal hoiatab Kaini, kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind, ja jätkab väga selgelt: Kuid sina pead tema üle valitsema! (1Ms 4:7). Kain tapab ikkagi oma venna.
Lahendus ei sünni aga lahinguväljal, vaid palvetades ning naabrite südameid ja hoiakuid võites.
See oli esimese perekonna, kuid on ühtlasi ka kogu inimkonna lugu. Nii Hamas kui Iisrael tahavad teineteist hävitada. Venemaal igatsetakse tagasi kunagist suurt Nõukogude Liitu, mille majanduslik raskuskese asus 40 miljoni hästi haritud inimesega Ukrainas. Kuna ukrainlased alla ei anna, siis tuleb nad hävitada. Samas vajaks Venemaa inimesi, kes muudaks oma riigi demokraatlikuks ja arenguvõimeliseks. Lahendus ei sünni aga lahinguväljal, vaid palvetades ning naabrite südameid ja hoiakuid võites.
Ent sõjad jätkuvad ja nõuavad üha uusi ohvreid. On selge, et Iisrael ja palestiinlased ei ela ka pärast Hamasi hävitamist rahulike naabritena. Sama kehtib iga sõjalise konflikti kohta. Tundub, nagu saaks toodavaid ohvreid õigustada üksnes võit. Aga sõjaline võit tähendab teise poole kaotust. Nii on mõlemad sõjadeemoni raudses haardes. Kes tahab selles olukorras midagi head teha, saab vaid haavatute eest hoolitseda ja langenute sugulasi trööstida. Näib, nagu ei suudaks keegi sõdu lõpetada. Oleks tegu mingi loodusjõu või epideemiaga, siis aitaks ehk loodusteadus või meditsiin. Vaimumaailmas on rahuks vaja aga teisi vahendeid.
Sõdade taga on deemonlikud jõud, kelle eesmärk on hukata võimalikult palju inimesi. Oleme sunnitud ütlema: „Nad ei saa teisiti.“ Sakslased nägid seda II maailmasõjas. Paljudele oli pärast Stalingradi lahingut selge, et sõda on kaotatud. Rahvas ja selle juhid olid aga otse seestunud. Kuni lõpuni tapeti isegi omasid, kes julgesid võidus kahelda. Nii hukkus terve põlvkond noori mehi, keda oleks olnud vaja maa ülesehitamiseks.
Kurja võitmist ei näita võiduparaadid. Ei piisa psühholoogide ja politoloogide selgitustest. Sõjadeemoni vastu ei ole inimestel mingit rohtu.
On vaid üks Jumal ja üks Päästja ‒ Jeesus Kristus. Teist nime pole taeva all antud. Rahuvürst Jeesus, kellest me jõuluajal räägime, sündis nii juutidele kui palestiinlastele, nii venelastele kui ukrainlastele. Usk temasse päästab meid ära kurjast. Kuid see peab olema rahu taotlev usk.
Kurjuse deemonid on inimeste meeli ja mõistust sõtta kiskumas, aga Jumal otsib neid, kes avavad oma südamed Päästjale.
Just nii juhtus 1914. aastal I maailmasõjas läänerindel. Sõdurid mõlemast leerist leppisid kokku, et peatavad sõdimise ja veedavad jõuluõhtu koos. Need sündmused algasid Belgias, kus sakslased asetasid oma kaevikute servale küünlaid. Seejärel hakkasid nad laulma jõululaule, millele vastasid prantslased ja inglased. Peagi leppisid vastaspooled kokku kohtumise kaevikutevahelisel alal, et vahetada kingitusi ja süüa koos. Jõulurahu levis kiiresti ka teistesse piirkondadesse. Saksamaa ja Prantsusmaa rindel mängisid sõdurid isegi jalgpalli.
Olukord muutus nii rahumeelseks, et kõrgemad väejuhid sekkusid, kuna jõulurahu vähendas sõdurite võitlusvaimu. Seetõttu keelati nende sündmuste kajastamine ajakirjanduses. Sõjadeemonid said taas meelevalla. Kuid midagi oli muutunud. Rahuingel oli karme rindemehi oma tiivaga puudutanud. Pärast aastaid kestnud veriseid lahinguid tuli ikkagi leida rahu.
Toona läänerindel toimunu kõneleb tänini rahu võimalusest väga lootusetus olukorras. Kõige süngematelgi aegadel on Jeesuse nimes võimalusi leppimiseks ja koostööks.
Me vajame palju enam neid, kes palvetavad rahu eest, kes seisavad vastu sõja deemonitele. Me vajame palvetajaid, kes koos taevaste vägedega Jumalat kiidavad: Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Lk 2:14).
