Varjatud oht klaasis

1/2010 Silja Maasing

Kuulen tihtipeale kristlasi rääkimas oma suhetest alkoholiga. Korratakse meedialauseid, kuidas selle mõõdukas tarbimine võib olla tervisele kasulik ja ega mõni harv klaasike ikka suurt kahju teegi... Aga kas pole nii, et uuestisünnile eelneb täielik patutunnetus ja meeleparandus ning järgneb Püha Vaimuga täitumine? Selle järel ei saa sa isegi punase tulega üle tee minna ja pisivaletki rääkides kõlab häire – lõpeta see kohe! Seda artiklit kirjutama hakates sain Jumalalt palves sõna, et paljud Eestimaal vajavad seda.

Tehkem vahet hea ja kurja häälel

Jumal tahab, et me hoiaksime oma südamed täiesti puhtad ja eristaksime selgelt tema häält. Kas see pole mitte saatan, kes inimestele kõrva sosistab, et mis see mõni klaasike ikka teeb, see on ju lubatud? Inimesed ei kuula lihtsalt, mida Püha Vaim neile räägib. Iga korraga, kui nad oma südame ja kõrvad talle sulevad, kalestub nende vaim üha enam ja lõpuks ei saa nad enam aru, mis on õige ja mis vale. Asi pole üldse mingis ühes klaasis või ühes sigaretis, vaid oma südame kurjale avamises. Kui sa oled otsustanud võtta esimene pits, siis oled juba südame ukse irvakile teinud ja kuradil on väga lihtne see edasi lahti lüüa.

Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured.

Aga seal, kus on kuri, ei saa olla enam Jumal. Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured, kuigi tahad olla tubli kristlane ja käia kirikus. Vahel saame pidama alles sügavas kuristikus, imestades, et kust me ometi sinna sattusime.

Alkohol põhjustab õnnetut elu

Piibel ei anna täiskarskluse nõuet, kuid paljudes kohtades on öeldud, et alkohol põhjustab õnnetut elu. "Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse." (Õp 23:20) "Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad? Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini. Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb: see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!" (Õp 23:29-32) "Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine. Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 4:18) Aga kuidas sa saad olla kindel, et sa kasvõi ühest klaasist purju ei jää ja su tahtejõud edasise suhtes ei nõrgene? Nii on liiga sageli juhtunud, sest saatana meelevald on tugev. Ärge seda kunagi alahinnake. Tema suurim soov on, et te eksiksite Jumala Sõna ja tahte vastu.

Ristija Johannese eeskuju

Kui inimene tahab olla väga võitud ja käia kõrges kutsumuses, siis on talle parim eeskuju Ristija Johannes, kelle kohta öeldi: "Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga." (Lk 1:15) See salm ei tulnud mulle pikkade Piibli uuringute tulemusel, Jumal lihtsalt ütles, ava nüüd Piibel. Vana Testamendi ajal sai Püha Vaimu õnnistus osaks vaid üksikutele inimestele. Nelipühast alates on see and kõigi kristlaste päralt; milleks siis veel alkoholi vaja? Me peaksime joovastuma ainult Pühast Vaimust ja kui me seda teeme, siis kaob igasugune isu meelemürkide järele. Sest see, mida pakub maailm, on nii tühine võrreldes Jumala poolt pakutavaga. Jumal ei taha kunagi midagi niisama ära võtta. Ta annab alati midagi palju paremat asemele. Kui Jumalaga lähedast osadust ei ole, jääb vaim nälga ja närbub ning siis tehakse endale ebajumal millestki muust. Käiakse isegi kirikus, aga süda ei ole puhas ja pole mingit rõõmu.

Olgem eeskujuks

Paljud maailma inimesed on veendunud, et kristlased elavad täiskarsket elu. Sageli on see olnud heaks tunnistuseks ja sillaks inimeste juurde jõudmisel, sest nad märkavad teist elustiili. Aga kui nähakse, et ka kristlane tarbib alkoholi, siis tema edasist vaimulikku sõnumit ei võeta enam tõsiselt. Kristlike põhimõtete järgi pole mingisugunegi alkohol joomiseks hea, sest ühest klaasist võib lõpuks kujuneda tõsine sõltuvus. Milleks siis tegeleda sellega, millel on potentsiaal hävitada meie elusid?

Täielik puhtus ka kogudustes

Ärgem siis andkem kuradile oma sõrme, sest viimaks võtab ta elu. Lõpp ei ole enam kaugel ja me ei taha ju olla need leiged kristlased, kes pühade esimesest ülesvõtust maha jäävad. Parandagem meelt – veel ei ole hilja! Hoidkem oma südamed puhtad, siis on osadus Jumalaga palju vahetum. Ja kui me oleme kaugeks jäänud, siis tuletame meelde, milline see lähedus temaga alguses oli.

Sooviksin pöörata meie tähelepanu ka juba varem sõnastatud seisukohtadele: „Eesti EKB Koguduste Liidu 2005.a. aastakonverentsi läkitus Liidu kogudustele karskuse küsimuses". Avaldatud Teekäijas 3/2005 ja Liidu kodulehel: www.ekklesia.ee/index.php?s=198.

Tutvusin sellega alles peale oma artikli kirjutamist. Nende põhimõtete kokkulangevus on selge näide sellest, kuidas Püha Vaim meid kõiki juhib tõe juurde, mis on õige just Eesti maale ja rahvale.