Iisrael ÜRO ja EBF-i fookuses

10/2011 Toivo Pilli, Tartu Salemi pastor

Euroopa baptistid kogunesid Naatsaretis

Euroopa Baptisti Föderatsiooni septembrikuine aastakoosolek toimus sel aastal Iisraelis. Naatsaretis oli esindatud enamik EBF-i liikmesmaid, kuigi araabia riikidest, nagu Liibanonist ja Egiptusest, esindajaid ei olnud. Neile on Iisraeli sisenemine poliitilistel põhjustel võimatu. Aastakoosolekul valiti EBF-i uus asepresident, rumeenlane Othniel Bunaciu, ja õnnistati ametisse president Hans Guderian. Tänusõnad kuulusid ametist lahkuvale presidendile Valeriu Ghilechile, kes on muuhulgas ka Moldova parlamendi liige. Aastakonverents võttis ilmse heameelega teatavaks, et eestlase Helle Lihti ametinimetuseks on nüüdsest EBF-i asepeasekretär, mitte peasekretäri abi. See muutus kajastab paremini sisulist tööd, mida Helle Liht Euroopa ja Lähis-Ida baptiste ühendavas organisatsioonis teeb.

Uued liikmed. Delegaadid võtsid EBF-i vaatlejaliikmeks vastu Euroopas võõrsilasuvate venekeelsete koguduste võrgustiku, mis ei ole ametlik liit, vaid pigem kontaktide hoidmiseks mõeldud tugistruktuur. Euroopas on vene- ja ukrainakeelseid kogudusi tekkinud erinevates maades, muuhulgas Portugalis, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis. Ehkki on loomulik, et aja jooksul ühinevad need kogudused kohalike liitudega, on omakeelne toetav struktuur vähemalt mõneks ajaks siiski vajalik.

Avarduv tegevus. Euroopa Baptisti Föderatsiooni töö uute koguduste rajamisel, usuvabaduse eest seismisel ja erinevate baptistiliitude vahel osaduse loomisel on märkimisväärne. Peasekretär Tony Peck, kes on mitmel korral ka Eestit külastanud, rõhutas, et sekulaarseski ühiskonnas ei tohi kogudused lasta end tõrjuda privaatsesse nurka. "Jeesus Kristus on Issand – mitte ainult kiriku Issand, vaid ka maailma ja ühiskonna Issand!" Peck tõstis esile baptistide tegevust ühiskonnas – hingehoiu pakkumist Norra traagiliste sündmuste järel, praktilise abi ja hingehoiu võimaldamist Inglismaa hiljutistes rahutustes, põgenike abistamist „Araabia kevade" keerises. On oluline, et me ei tegele ainult moraali ja eetika küsimustega, vaid töötame suurema õigluse nimel, osaleme loodushoius, poliitikas ja hariduselus, ütles peasekretär.

Lähis-Ida. Aastakonverents Naatsaretis võttis vastu resolutsiooni, mis kutsus üles kindlalt vastu seisma natsionalistlike huvide vägivaldsetele väljendusvormidele. Ülestõusnud Kristus õpetab meid armastama oma naabreid ja isegi vaenlasi. „Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles," ütleb Issand, „ma kaitsen neid, kellele kurja tehakse" (tõlge ingliskeelsest versioonist, Psalm 12:6). Teine resolutsioon käsitles baptistikoguduste ülesannet Lähis-Idas: see kinnitas pühendumist inimõigustele ja usuvabadusele, rõhutas ühtekuuluvust Kristuses nii araabia kui iisraeli vendade ja õdedega, kutsus üles toetama vabadust ja õiglust edendavaid protsesse ja mõistis hukka rünnakud ekstremistlike rühmituste poolt kristlikele kirikutele, eriti Egiptuses ja Iraagis. Resolutsioon tsiteeris Jeesuse 2000 aastat tagasi siinsamas, Naatsaretis, öeldud sõnu: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid ja kuulutama Issanda meelepärast aastat." (Lk 4:18-19)

Jeesuse jälgedes. Liikudes Pühal Maal – kummardades Petlemmas Sünnikiriku ukseavas, seistes Naatsaretis aastasadu vana õlipuu all ja astudes Jeruusalemmas Hauakiriku hämarusse – saab nii turistile kui palverändurile selgeks, et see väike maalapp Jordani ja Vahemere vahel vajab lepitust täna samamoodi nagu Jeesuse ajalgi. Eriti vajavad meie eestpalveid palestiinlastest kristlased, sest turistid Pühal Maal kipuvad otsima eelkõige kristluse juuri ja ajaloolisi juutlikke seoseid, jättes tähelepanuta need, kes täna sellel maal Kristust järgivad ning lepituse saadikutena elavad. Kohalikud pääsevad müüriga eraldatud Petlemmast välja vaid erilubadega, mida on väga raske saada. Keegi on nimetanud palestiina kristlasi „unustatud pühadeks". Ärgem siis meie unustagem neid! Kristus tuli otsima kadunut, unustatut, tõrjutut. Ta soovib, et teeksime sedasama.

Musalaha rahusammud. Oli liigutav kohtuda messiaanlike juutide ja palestiina kristlaste vahelist lepitust taotleva organisatsiooni Musalaha esindajatega. Üks Musalaha juhte, messiaanlik juut Evan, rääkis enda kogemusest. Ta teenis aega Iisraeli armee eriüksustes. Kord sai ta ülesandeks otsida läbi kontrollpunkti läbivaid araablasi. Teda oli õpetatud, et läbiotsitavale ei tohi silma vaadata. Kuid sel päeval vaatas ta millegipärast otsa ühele palestiina noormehele. Nende pilgud kohtusid. Ja Evan, täisrelvastuses sõjaväelane, sai aru, et tema ees seisab kaitsetult vend Kristuses. Midagi murdus sel hetkel temas. Ta embas oma kristlikku venda sealsamas kontrollpunktis – ja sai oma ülemuste käest hiljem kõvasti pragada. Midagi peab muutuma, veendus ta, ja otsustas astuda messiaanlike juutide ja palestiina kristlaste üksteisemõistmise heaks konkreetseid samme. Seminaril, milles osalesin, kehastasid liikumise juhid Evan ja Salim, üks messiaanlik juut ja teine palestiina kristlane, Kristuse armastuse jõudu.

Täna korraldab Musalaha lastelaagreid, kus osalevad nii juudi kui palestiina lapsed, samuti organiseerib Musalaha abikaasa kaotanud naiste kohtumisi, kus eelarvamused ja kibedus aegamisi sulavad ning asemele astub andestus ja üksteisemõistmine. Mitmed Musalaha õppe- ja arutelumaterjalid käsitlevad andestuse elumuutvat tähendust, mis kaugele arenenud konflikti olukorras on rohkem kui lihtsalt huvitav teave. See puudutab konkreetsete inimeste elu! Meid kõiki kutsutakse teadlikult – sõnade, hoiakute ja tegudega – elama tõeks Jeesuse poolt antud armastusekäsku ja pidama meeles, et „õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks." (Mt 5:9)

.