Päikesesärane lastepäev Otepääl

23 laste lounapaus 2013-106/2013
Kaili Särg, lapsevanem

On 18. mai, suviselt kaunis laupäev. Juba kolmandat korda kogunevad Otepääle Lõuna-Eesti pühapäevakoolid, et tähistada pidulikult hooaja lõppemist. Tänavune üritus toob kohale ligi 70 last Mustveest Antslani.
Lastepäeva korraldajaks on kohalik Palveränduri kogudus. Täna kihab tavapäraselt vaikne kirikuõu eriliselt. Muruplatsile on üles seatud suur värviline batuut, mis lööb kõigi laste näod särama. Sellega kava siiski ei piirdu. Peagi liiguvad kõik osalised kiriku jahutavasse saali. Algab paeluv lugu teemal „Elu on seiklus". Etteaste käigus satume Otepäält päris kaugele, koguni Iisraeli. Kus võikski olla parem koht Meie Isa Palve ühisõppimiseks? Selle meeldejätmiseks on appi võetud kõikvõimalikud nipid, liigutusteni välja.

Ootamatult teeb mu neljane tütar ettepaneku hakata kordama lastepäeval õpitud Meie Isa Palvet.

Loe edasi: Päikesesärane lastepäev Otepääl

Lastepäev "Ilmaime"

11/2012 Pille Havakats, LNK juhataja

"Kas me sellist ilmaimet tahtsimegi?" küsis lastepäeva korraldusmeeskond oktoobrikuu viimase reede hommikul aknast välja vaadates. Meenutuseks, et neljapäeva õhtul oli veel kena sügis, aga reede hommikused märksõnad olid lumi, libedus ja suvekummid. Küllap meist enamus ei uskunud ilmaprognoosi, ehk nad eksivad seekord. Laupäevaks oli Jõgeva Spordihalli Virtus kokku kutsutud palju rahvast, neist enamus lapsed. Juba reede päeval tuli üks e-mail, milles teade, et kahjuks ilmaolude tõttu ei ole võimalik Jõgevale tulla. Siis tuli telefoni teel veel paar teadet ja üks isegi laupäeva hommikul. Tulemata jäi pisut alla saja lapse. Kahju küll, aga ilmaolude vastu ei saa ja kui see ongi nii ootamatu, siis mida teha. Liiklus oli igal pool väga-väga aeglane, aga mitte rahulik, vaid pingeline. Meie auto loosung oli "Parem jõuda hilja kohale kui üldse mitte jõuda."

.

Loe edasi: Lastepäev "Ilmaime"

Mõelgem järgmisest põlvkonnast.

02/2012

Pille Havakats, LNK tegevjuht

Autor kaitses äsja edukalt EELK Usuteaduse Instituudi juures magistritöö „Väljundipõhine õppekava Eesti EKB Koguduste Liidu pühapäevakoolidele eelkooliealiste õppekava näitel" ja tutvustab alljärgnevalt Teekäija lugejatele, kuidas pühapäevakooli õppekava aitab tõsta koguduse lastetöö kvaliteeti [toimetus].

Pühapäevakoolid on maailma kõige suuremad vabatahtlikkuse alusel töötavad organisatsioonid, kus osaleb kõige rohkem inimesi, kes pühapäevast pühapäeva õpetavad lapsi. Eesti EKB Koguduste Liidu pühapäevakoolide töös osaleb tuhatkond last, keda juhendab üle kahesaja õpetaja (Liidu statistika 31.12.2011). Meil on suur hulk lapsi ja me loodame, et ühel päeval on nad meie koguduste aktiivsed noored ning üsna varsti vastutavad nad selle eest, millist elu elab kogudus paarikümne aasta pärast. Me õpime ja kasvame koos nendega pühapäevakoolis ja loodame, et neist kujunevad tublid ja aktiivsed ning pühendunud kristlased, kes julgevad võtta vastutust nii koguduses kui ühiskonnas.

Millise pagasi saavad lapsed pühapäevakoolist?

18 pille 

Pühapäevakool on küllalt sarnane huviharidust andva õppeasutusega, kus regulaarne õppe- ja kasvatustöö toimub õppekava alusel. Mõlemas osaletakse vaba tahte alusel tasemeõppest vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Koguduse lastetööst võtavad osa need lapsed, kellel endil või kelle vanematel on huvi kristliku usu ja eluviisi vastu. Ei saa just väita, et neid lapsi, kellel see huvi on ja kes tahaksid pühapäevakooli kutsuda ka oma sõpru, oleks ülearu palju. Kui nüüd natuke unistada, siis võiks pühapäevakool olla selle sõna kõige paremas mõttes oma kogukonna kristlik huvihariduskeskus, kuhu lapsed tahavad tulla, sest seal toimuv läheb neile korda. Koguduse keskel kogevad nad hoolimist ja arenevad mitmekülgselt, sinna tuleksid heal meelel kaasa nende sõbradki.

Lastetöö on väga oluline koguduse tööharu ja see ei ole mitte ainult pühapäevakooliõpetajate ettevõtmine, vaid terve koguduse ühine valik ja ilmselt ka vajadus jätkusuutlikuse seisukohalt. Pühapäevakooli paremaks korraldamiseks on alati hea planeerida tööd pikemas perspektiivis ehk siis koostada õppekava. See on hea võimalus sõnastada oma koguduse lastetöö eesmärk, mis toetub koguduse põhimõtetele ning tagab koguduse ja pühapäevakooli vahelise sidususe. Kui selline koostöö puudub või on nõrk, siis võib lastel kaduda huvi ja motivatsioon ning ka õpetajate ind teha oma tööd otsa saada. Hea pühapäevakool vastab laste vajadustele ja võimetele ning sisaldab terviklikku õpetust kristlikust usust ja toetab lapse igakülgset arengut, sealhulgas ka usulist arengut. Laps saab pühapäevakoolist esmased teadmised ja kogemused, et olla tulevikus enam kaasatud koguduse ellu.

Mis on õppekava?

Õppekava on õppe sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid ehk lähtub õpitulemustest, mida õppijad õppeprotsessi lõpuks peaks saavutama. Uuemad suunad hariduses liiguvad õpetajakesksuselt õppijakesksuse poole, kus õppekava tegemisel lähtutakse õppija õppimisest, mitte nii palju õpetaja õpetamisest. Väljundipõhine ehk õpitulemustele suunatud curriculum-tüüpi õppekava on kaasaegsem ja pakub alternatiivi traditsioonilisele sisendipõhisele Lehrplan-tüüpi õppekavale. Kuna üldharidus- ja huvikoolid on üle minemas väljundipõhisele õppekavale, siis on sobiv aeg teha seda ka pühapäevakoolil, kui ei taheta jääda n-ö ajale jalgu, vaid soovitakse olla kaasaegne ja arvestatav huviharidust pakkuv koguduse tööharu.

Milleks on vaja õppekava?

Kui vahel võib kohata suhtumist, et pühapäevakoolid ei vaja õppekava, kuna seal õpetatakse Piiblit, siis ei saa sellega nõustuda mitmel põhjusel. Pühapäevakoolis õppimine ja õpetamine on sarnane iga muu õppimise ja õpetamisega. Seal kasutatakse üldpedagoogilisi võtteid ja metoodikaid, tuleb arvestada lapse tunnetusprotsesside – tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine – arengu ning muude lapse arengu iseärasustega. Iga inimene omandab uusi teadmisi, toetudes sellele, milline on tema varasem pagas, kuhu ta saab lisada uut informatsiooni. Õppekava muudab õppetöö süsteemsemaks, tulemuslikumaks ja hinnatavamaks, tagades õppetöö järjepidevuse pikemas perspektiivis: milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpetatakse, õpitakse ja omandatakse.

Hea õppekava hõlbustab õppetöö läbiviimist ning on koostatud reaalsete eesmärkide ja mõõdetavate õpitulemustega, mis arvestavad lapse igakülgse arengu, huvide ja vajadustega. Õpiväljundid on need oodatavad pädevused – teadmised, oskused ja hoiakud –, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. Ilma õppekavata võib õppeprotsess kujuneda lihtsalt õppematerjali õpetamiseks ja halvemal juhul juhuslike teemade hüplikuks käsitlemiseks.

Pühapäevakool on kogudusetöö

Pühapäevakool ei ole ainult pühapäevakooliõpetajate, vaid terve koguduse töö. Õppekava annab võimaluse planeerida koguduse lastetöö eesmärgid, põhimõtted ja töövormid. Kui need on selged, siis aitab see tõsta töö kvaliteeti ja tagada lastetöö jätkusuutlikkuse ning pikemas perspektiivis ka koguduse tuleviku. Kui kogudusel puudub oma põhimõtetele toetuv pühapäevakooli õppekava, siis võib osutuda keeruliseks õppematerjali valik ja lapse õpetamisest võib saada materjali õpetamine.

Õppekava toetab õpetajat õppeprotsessi kavandamisel, õppevarude ehk ideede ja õppematerjalide kogumisel. Õpilasele tagab see mitmekesise programmi, mis annab teoloogiliselt tasakaalus oleva tervikliku ülevaate kristlikust elust, mida vastavalt eale pidevalt täiendatakse. Õppekava sisaldab lastele olulisi ja eakohaseid teemasid ning ülevaadet Piiblist, kristlikust elust, kogudusest ja usuelu praktikatest. Õppekava on abiks ka uutele pühapäevakooliõpetajatele, kes näevad sealt, mida lapsed on juba õppinud ning väldib tuntumate teemade liigset kordumist.

Õppekava olemasolu soodustab erinevate huvigruppide – näiteks kogudus ja kodu – koostööd. Lapsevanemal võiks olla võimalus tutvuda pühapäevakoolis õpitavate teemadega, et saada teada, mida tema laps pühapäevakoolis õpib. See loob usaldusväärse suhte pühapäevakooliõpetaja ja lapsevanemate vahel. See on eriti oluline siis, kui lapsevanemad ise ei ole koguduseliikmed ja satuvad kirikusse harva.

Õppekava koostamine

Alguses võib väljundipõhise õppekava koostamine tekitada raskusi, kuid kui see saab käepärasemaks, siis võib pühapäevakool olla põnev õppeseiklus nii lastele kui õpetajatele. Liidu Noorsootöö Keskus töötab selle kallal, et seiklus võiks alata juba selle aasta sügisest. Koguduse pühapäevakoolis antav haridus peab toetama ja juhatama lapsi usulistes küsimustes, mis on neile sel eluperioodil aktuaalsed, ja mitte olema koht, kust saadakse pelgalt teadmisi piiblilugudest või eetikakoodeksist, mida tohib ja mida mitte. Pühapäevakoolis õpitu ei saa olla ainult teoreetiline teadmine, vaid praktiline kogemus, et Jumal hoolib. Olen sageli lastelaagrites või muudel üritustel olles mõelnud, et mis neist lastest kunagi saab. Ja ega ma selgeid vastuseid pole leidnudki või õigemini pole otsinudki. Mul pole aimugi, kellest võib saada poliitik, kellest õpetaja või pastor. Aga ühest olen küll aru saanud, et minu suhtumised ja teod või välja öeldud sõnad võivad mõjutada lapse tulevikku, tema enesehinnangut, aga ka tema suhtumist Jumalasse ja kogudusse laiemalt. Kuidas õpetada pühapäevakoolis lapsi nii, et nad tunneksid, et see on põnev, see toetab nende igakülgset arengut ka argielus ja laps mõistab, et see ongi päris elu.

Laenan lõpetuseks näite ema ja lapse kõnelusest, mis oli ühe mu sõbra Facebooki seinal. Ema tuli koolituselt ja 11-aastane poeg küsis: "Kuidas läks?" Ema vastas: "Õppisin koolitusele sõites rohkem kui seal olles." Poeg vastas lühikese kokkuvõttega: "See on nagu koolis! Vahetundides õpid rohkem kui tunnis." Tõmbasin automaatselt olukorra pühapäevakooli konteksti. Kas pühapäevakool on see koht, mis on nagu heas mõttes vahetund, kus ta õpib, või on tund, kus midagi ei õpi. Kas see, mida laps õpib pühapäevakoolis, on see, mida me tahame, et ta õpiks või õpib ta midagi, mida me oma arust ei ole õpetanud? Jätan need küsimused siia lõppu edasimõtlemiseks.

.

Lapsed aitavad lapsi

12/2011 Lapsi küsitles Annika Heimvell

Armastus on kõik, mida me vajame – aita meil päästa lapsi! Selle lause kirjutasid Emilie (12), Jesper (12), Aurora (11) ja Frode (7) Norras inimestele, kelle abil nad soovisid aidata Tamirut, kes elab riigis, kus haridus pole kõigile lastele kättesaadav ja arstiabi on tasuline.

Miks te tahtsite Tamirut aidata?

Sest talle oli vaja jalgade proteese, et ta saaks koolis käia. Vanaema rääkis seda meile ja me tahtsime korraldada rahakogumise, sest on nii tore, kui saame aidata kedagi, kellel ei ole nii hästi kui meil.

Mida te Tamirust teate?

Et ta on 10-aastane ja tal on vaja proteese.

Kuidas te teda aitate?

Otsustasime korraldada müügi ja müüa seal käsitsi tehtud patju ja vaipu, mida vanaema heegeldab. Tahtsime ka korraldada väikse kirbuturu loterii (Norras väga tavaline). Frode müüs maha oma suure tuletõrjeauto, mänguautosid ja traktoreid. Kellegi teise lapse vanaema ostis need ära.

Mis te veel tegite?

Emilie müüs loteriid ja kirjutas kaarte. Frode idee oli teha ka kalatiigi mängu, kus inimesed püüavad karbist välja kaarte, kuhu Emilie on midagi ilusat kirjutanud. Aurora ja Frode tegutsesid koos "kalatiigi" juures.

Aurora pani purki šokolaadikomme ja inimesed pidid ära arvama, palju neid seal on ja kes õigesti arvas, võitis auhinna.

Jesper korraldas viktoriini erinevatele vanustele. Ta õppis vastused pähe ja inimesed said oma teadmisi proovida. Ta rääkis ka huvilistele täpsemalt, milleks raha kogutakse.

Mida te arvate toetajatest?

Paljud olid sõbralikud ja huvitatud. Aga üks küsis, et kes tahaks aidata neegrit, ja teine küsis, et kas loteriivõiduks on neeger. Üks naine tahtis osta 10 krooni eest loteriipileteid, aga andis 50 ja raha tagasi ei tahtnud. See oli väga tore.

Kuidas te tahate oma rahakorjamist jätkata?

Kui meie linna tuleb jälle tivoli, siis läheme ja räägime sinna tulevate inimestega, et olla nähtaval. Meie arust on väga lahe teha midagi sellist, aga kahju oli, et mõned inimesed juba kaugelt meie poole altkulmu vaatasid. Aga sellest pole midagi, me tahame jätkata.

Mida te tahaksite Tamirule soovida?

Palju edu käima õppimisel ja et ta saaks kunagi teoks teha oma unistuse – saada arstiks. Ja kui me suureks kasvame, siis tahaksime talle Aafrikasse külla minna.

Need proteesid jõudsid Etioopiasse juba augustis. Käima õppimiseks läks aga oktoobris. Üks 24-aastane leedu poiss läheb 2 kuuks appi, et need Eestist saadetud jalad ka maksimaalse kasutuse saaksid.

.

Lapsed nautisid Otepää kevadet

06/2011 Margo Meri, Otepää koguduse pastor

Otepää Palveränduri kogudus korraldas 28. mail Suure Laste Kevadpäeva „Vanaisa piiblilood". Algselt oma koguduse pühapäevakooli lõpuüritusena planeeritud ettevõtmine paisus suureks Lõuna-Eesti piirkonna ühiseks lasteürituseks. Vanuserühmaks oli 6-12 aastat.

Mida päev edasi, seda selgemaks sai, et huvi sellise kevadise lastepäeva vastu on väga suur. Pikk pühapäevakooli õppeaasta on seljataga ning hea on see ühise väljasõiduga lõpetada. Kuna eelregistreerimist ei olnud, püüdsime eelnevalt saada kogudustelt luureinfot, kui palju lapsi on tulemas. Väga lihtne see ei olnud, aga kui kuulsime suurtest bussidest, muutis see meid pisut murelikuks. Tegime väikese arvutuse ja saime eeldatavaks arvuks 180 last. Aega oli jäänud veel mõned päevad. Ühtteist tuli ümber mõelda ja teha mitmeid muutusi korralduses. Sai helistatud isegi LNK juhatajale Pille Havakatsile, et häid näpunäiteid koguda. Üheltpoolt pani piiri ruumide lõpetamata olek (kirik pole veel täielikult valmis) ja teisalt väike meeskond. Aga tagasivaadetes võime olla rõõmsad, et ei juhtunud õnnetusi ning kõik jäid väga rahule. Jumal kuulis palveid ning kinkis ka ilusa päikselise ilma.

Millega lastepäev sisustati?

Lastepäev kestis pisut üle kolme tunni. Saabudes jagati lapsed vanuse järgi gruppidesse. Keskpäeval alustasime ühise laulu ning tutvumismänguga. Seejärel hakkasid pooled lapsed loomistööga tegelema ning teine osa sai väljas mängida ning batuudil rabeleda. Pärast piknikku osad vahetusid. Siis saime uuesti kirikusaalis kokku, et kohtuda Aadu ja Peeduga (Timo Lige ja Madis Roosimaa), kes otsisid Piiblist paljudele küsimustele vastuseid. Lood vaheldusid Timo toredatele lauludega, mida kõik suure rõõmuga kaasa laulsid. Lahkudes said lapsed kaasa vahvlijäätise ning kodutee võis alata.

Kuidas idee sündis?

Vaatasime eelmise aasta lõpus üle oma pühapäevakooli tunniteemasid ja avastasime, et me pole tükil ajal enam lihtsaid piiblilugusid jutustanud. Siis meenus meile Timo Lige ja tema kuuldemäng Vanaisa Piiblilood. Võtsime selle ette ning tegime oma versiooni. Mõtlesime, miks mitte kutsuda kevadel ka Timo ise kohale. Ta oli nõus tulema ja nii see idee liikuma läks. Suured tänud Timole ja Madisele. Nende osa oli vapustav. Lapsed nautisid seda väga.

Palju lapsi tuli kohale?

Kohal oli pisut üle 120 lapse ning kuskil 50-60 saatjat-abilist. Seekord võiks vist öelda, et õnneks rohkem ei tulnud. Olime ju kuuekesi korraldamas. Appi sai kutsutud mõned 3D koguduse noored ja teiste pühapäevakoolide õpetajad. Lapsi tuli Viljandist, Tartu vähemalt kolmest kogudusest, Elvast, Antslast, Võrust, Otepäält jm.

Kas muutub traditsiooniks?

Hetkel seda lubada veel ei julge, aga oleme selle peale mõtlemas. Nagu Elva koguduse pastor Peeter Tamm ütles: „Sellise lastepäevaga tabati vajaduse „närvi" ja sellest kõneleb kohaletulijate suur hulk. Kui on käsutuses suured ruumid, suured võimalused, siis on ka suur vastutus neid kasutada." Istusime peale ettevõtmist koos ja mõned mõtted on juba järgmiseks aastaks.

Mida teha teinekord teisiti?

Meeskonda tuleb kindlasti suurendada. Huvi sellise ettevõtmise vastu on suur. Sellel korral toetas meid Eesti Pagar saiakestega. Kindlasti on veel teisigi ettevõtteid, kes oma osa selle päeva kordaminekuks saaks anda. Tahaksime rohkem koostööd teha ka kohalike lasteasutustega. Otepää laste väike osalus oli seotud samal päeval toimunud Valgamaa laulu- ja tantsupeoga Tõrvas.

Vapustav on näha sellist hulka lapsi Jumalat kiitmas ja ülistamas. Olen südamest tänulik Jumalale ning oma tublile meeskonnale, kes on ikka innukalt toetamas. Otepää asub erilises paigas. Lisaks maalilisele loodusele on suuremad linnad Võru, Valga, Põlva, Tartu, Tõrva ühekaugusel, Elva aga poole lähemal. Lõuna-Eestist ei ole nii lihtne sõita kaugetele kokkusaamistele. Kogudused on väiksemad kui suurlinnades ja nii ka inimeste sissetulekud. Usun, et meie kogudus saab olla tulevikuski õnnistuseks mitmete ettevõtmistega, mis toovad au ja kiitust üksnes Issandale.

Otepää lastetöö juht Liivia Frantz: Võrratu oli näha kirikutäit lapsi ja noori. Jumal on tegemas midagi väga erilist just laste seas. Kahju muidugi, et meie oma linna lapsi ei olnud palju, kuid siiski usun ja loodan, et see üritus jäi silma paljudele ümberkaudsetele. Soovin, et uuel aastal taas sellist lastepäeva tehes osaleks kindlasti rohkem oma linna lapsi. Meisterdused olid ka põnevad ja kaasahaaravad. Eks ole ju tore teha oma kätega midagi ilusat ja põnevat. Muidugi oli üks lemmikasi batuut, kus sai liugu lasta ja hüpata. Ei saa ka jätta märkimata Aadu ja Peedu väga võimast ja kaasahaaravat Piiblilugu. Asi sai veel selgemaks kui oli enne. Ja muidugi need Timo loodud laulud, mis kohe kaasa laulma kutsusid. Meie oma lastele olid paljud laulud tuttavad ja nemad olid neist päris elevil. Igatahes olen ma Jumalale tänulik selle imekauni päeva eest ning samuti nende rõõmsate laste eest, kes said sellest ilusat päevast osa.

Fotod: Liivia Frantz ja Margo Meri

14_pilt 1 - Ütle mulle oma nimi!

14_pilt 2 - Kõike tuleb täpselt teha.

14_pilt 3 - Selliseks mind loodigi!

14_pilt 4 - Investeerime koos tulevikku!

14_pilt 5 - Osalejaid saabus nii autode kui bussidega.

14_pilt 6 - Kõik tahtsid pääseda Noa laevale.

14_pilt 7 - Ilm soosis õuemänge.

14_pilt 8 - Aadu ja Peedu Jumalat ülistamas.

14_pilt 9 - Nii mõnus on õues süüa.

.

Need lapsed ka!

9/2011 Meego Remmel, Eesti EKB Koguduste Liidu president

Ühes väikeses maakoguduses koos pastoriga suvel lapsi õnnistades ei osanud me teiste seas tähelegi panna kaht vaikselt esipingile istunud lapsukest, pisikest venda ja õde. Kõik teised olid koos oma vanematega, nemad kaksi teineteise ümbert kinni hoides omaette. Jumalale tänu, keegi siiski hõikas, et „need lapsed ka!" Saime teada, et ema pidanud teenistuse ajal tööle minema. Siiski saatis ta oma kaks nooremat tosinaaastase vanema venna saatel kirikusse, et nad ikkagi Jumalalt eluks vajaliku õnnistuse saaksid..

Loe edasi: Need lapsed ka!