Lapsed nautisid Otepää kevadet

06/2011 Margo Meri, Otepää koguduse pastor

Otepää Palveränduri kogudus korraldas 28. mail Suure Laste Kevadpäeva „Vanaisa piiblilood". Algselt oma koguduse pühapäevakooli lõpuüritusena planeeritud ettevõtmine paisus suureks Lõuna-Eesti piirkonna ühiseks lasteürituseks. Vanuserühmaks oli 6-12 aastat.

Mida päev edasi, seda selgemaks sai, et huvi sellise kevadise lastepäeva vastu on väga suur. Pikk pühapäevakooli õppeaasta on seljataga ning hea on see ühise väljasõiduga lõpetada. Kuna eelregistreerimist ei olnud, püüdsime eelnevalt saada kogudustelt luureinfot, kui palju lapsi on tulemas. Väga lihtne see ei olnud, aga kui kuulsime suurtest bussidest, muutis see meid pisut murelikuks. Tegime väikese arvutuse ja saime eeldatavaks arvuks 180 last. Aega oli jäänud veel mõned päevad. Ühtteist tuli ümber mõelda ja teha mitmeid muutusi korralduses. Sai helistatud isegi LNK juhatajale Pille Havakatsile, et häid näpunäiteid koguda. Üheltpoolt pani piiri ruumide lõpetamata olek (kirik pole veel täielikult valmis) ja teisalt väike meeskond. Aga tagasivaadetes võime olla rõõmsad, et ei juhtunud õnnetusi ning kõik jäid väga rahule. Jumal kuulis palveid ning kinkis ka ilusa päikselise ilma.

Millega lastepäev sisustati?

Lastepäev kestis pisut üle kolme tunni. Saabudes jagati lapsed vanuse järgi gruppidesse. Keskpäeval alustasime ühise laulu ning tutvumismänguga. Seejärel hakkasid pooled lapsed loomistööga tegelema ning teine osa sai väljas mängida ning batuudil rabeleda. Pärast piknikku osad vahetusid. Siis saime uuesti kirikusaalis kokku, et kohtuda Aadu ja Peeduga (Timo Lige ja Madis Roosimaa), kes otsisid Piiblist paljudele küsimustele vastuseid. Lood vaheldusid Timo toredatele lauludega, mida kõik suure rõõmuga kaasa laulsid. Lahkudes said lapsed kaasa vahvlijäätise ning kodutee võis alata.

Kuidas idee sündis?

Vaatasime eelmise aasta lõpus üle oma pühapäevakooli tunniteemasid ja avastasime, et me pole tükil ajal enam lihtsaid piiblilugusid jutustanud. Siis meenus meile Timo Lige ja tema kuuldemäng Vanaisa Piiblilood. Võtsime selle ette ning tegime oma versiooni. Mõtlesime, miks mitte kutsuda kevadel ka Timo ise kohale. Ta oli nõus tulema ja nii see idee liikuma läks. Suured tänud Timole ja Madisele. Nende osa oli vapustav. Lapsed nautisid seda väga.

Palju lapsi tuli kohale?

Kohal oli pisut üle 120 lapse ning kuskil 50-60 saatjat-abilist. Seekord võiks vist öelda, et õnneks rohkem ei tulnud. Olime ju kuuekesi korraldamas. Appi sai kutsutud mõned 3D koguduse noored ja teiste pühapäevakoolide õpetajad. Lapsi tuli Viljandist, Tartu vähemalt kolmest kogudusest, Elvast, Antslast, Võrust, Otepäält jm.

Kas muutub traditsiooniks?

Hetkel seda lubada veel ei julge, aga oleme selle peale mõtlemas. Nagu Elva koguduse pastor Peeter Tamm ütles: „Sellise lastepäevaga tabati vajaduse „närvi" ja sellest kõneleb kohaletulijate suur hulk. Kui on käsutuses suured ruumid, suured võimalused, siis on ka suur vastutus neid kasutada." Istusime peale ettevõtmist koos ja mõned mõtted on juba järgmiseks aastaks.

Mida teha teinekord teisiti?

Meeskonda tuleb kindlasti suurendada. Huvi sellise ettevõtmise vastu on suur. Sellel korral toetas meid Eesti Pagar saiakestega. Kindlasti on veel teisigi ettevõtteid, kes oma osa selle päeva kordaminekuks saaks anda. Tahaksime rohkem koostööd teha ka kohalike lasteasutustega. Otepää laste väike osalus oli seotud samal päeval toimunud Valgamaa laulu- ja tantsupeoga Tõrvas.

Vapustav on näha sellist hulka lapsi Jumalat kiitmas ja ülistamas. Olen südamest tänulik Jumalale ning oma tublile meeskonnale, kes on ikka innukalt toetamas. Otepää asub erilises paigas. Lisaks maalilisele loodusele on suuremad linnad Võru, Valga, Põlva, Tartu, Tõrva ühekaugusel, Elva aga poole lähemal. Lõuna-Eestist ei ole nii lihtne sõita kaugetele kokkusaamistele. Kogudused on väiksemad kui suurlinnades ja nii ka inimeste sissetulekud. Usun, et meie kogudus saab olla tulevikuski õnnistuseks mitmete ettevõtmistega, mis toovad au ja kiitust üksnes Issandale.

Otepää lastetöö juht Liivia Frantz: Võrratu oli näha kirikutäit lapsi ja noori. Jumal on tegemas midagi väga erilist just laste seas. Kahju muidugi, et meie oma linna lapsi ei olnud palju, kuid siiski usun ja loodan, et see üritus jäi silma paljudele ümberkaudsetele. Soovin, et uuel aastal taas sellist lastepäeva tehes osaleks kindlasti rohkem oma linna lapsi. Meisterdused olid ka põnevad ja kaasahaaravad. Eks ole ju tore teha oma kätega midagi ilusat ja põnevat. Muidugi oli üks lemmikasi batuut, kus sai liugu lasta ja hüpata. Ei saa ka jätta märkimata Aadu ja Peedu väga võimast ja kaasahaaravat Piiblilugu. Asi sai veel selgemaks kui oli enne. Ja muidugi need Timo loodud laulud, mis kohe kaasa laulma kutsusid. Meie oma lastele olid paljud laulud tuttavad ja nemad olid neist päris elevil. Igatahes olen ma Jumalale tänulik selle imekauni päeva eest ning samuti nende rõõmsate laste eest, kes said sellest ilusat päevast osa.

Fotod: Liivia Frantz ja Margo Meri

14_pilt 1 - Ütle mulle oma nimi!

14_pilt 2 - Kõike tuleb täpselt teha.

14_pilt 3 - Selliseks mind loodigi!

14_pilt 4 - Investeerime koos tulevikku!

14_pilt 5 - Osalejaid saabus nii autode kui bussidega.

14_pilt 6 - Kõik tahtsid pääseda Noa laevale.

14_pilt 7 - Ilm soosis õuemänge.

14_pilt 8 - Aadu ja Peedu Jumalat ülistamas.

14_pilt 9 - Nii mõnus on õues süüa.

.

Need lapsed ka!

9/2011 Meego Remmel, Eesti EKB Koguduste Liidu president

Ühes väikeses maakoguduses koos pastoriga suvel lapsi õnnistades ei osanud me teiste seas tähelegi panna kaht vaikselt esipingile istunud lapsukest, pisikest venda ja õde. Kõik teised olid koos oma vanematega, nemad kaksi teineteise ümbert kinni hoides omaette. Jumalale tänu, keegi siiski hõikas, et „need lapsed ka!" Saime teada, et ema pidanud teenistuse ajal tööle minema. Siiski saatis ta oma kaks nooremat tosinaaastase vanema venna saatel kirikusse, et nad ikkagi Jumalalt eluks vajaliku õnnistuse saaksid..

Loe edasi: Need lapsed ka!

KidsGames Tartus

9/2010 Risto Nigol, Tartu Salemi kogudus

Heade mõtete linnas Tartus toimus 25.-28. augustini kristlik laste spordi- ja mängusündmus KidsGames. Ürituse läbiviijateks oli Tartu Salemi, Risttee, Annelinna, Kolgata, Kodugrupi, Maranata, Elu Sõna kogudused, Avatud Piibli Ühing, Eesti Lastemisjon ja Liidu Noorsootöö Keskus. Annelinna spordiväljakule tuli nelja päeva jooksul hulgaliselt 6-12aastaseid lapsi.

Suursündmuse "Ma tahan jõuda võiduni!" avas abilinnapea Raimond Tamm. Samas kõnelesid lastele ka Paulus, Barnabas ja Siilas ning pallikostüümis maskotina lapsi lõbustanud peavastutaja Jakob Remmel. Sportmängude korraldajaks oli allakirjutanu.

Mõni laps tahtis tulla KidsGamesi meeskonda, aga mõni ei teadnud seni Jumalast midagi.

Ligi viis aastat unistasid Mari Vahermägi ja Pille Havakats KidsGamesist. Möödunud aastal otsustati saata rahvusvahelisele koolitusele Prantsusmaal kaks spordiga tegelevat noormeest, kelleks üks olin mina ja teine Jakob Remmel. Kodus jagasime koolituselt saadud materjale ja informatsiooni. Esimeseks toimumispaigaks valiti Tartu.

Avatseremoonial me ikka täpselt ei teadnud, mis juhtuma hakkab. Kindel ei olnud ei laste arv ega ilm. Tänu Jumalale, igal päeval tuli 130-140 last ja ilm oli ka hea. Lapsed olid nii elevil, mõned ootasid juba tund aega varem telgi juures ja aitasid meil asju tassida. Neil päevil nägime muutusi mitme lapse puhul. Oli neid, kes olid väga lärmakad ja sõnakuulmatud, aga aja möödudes muutusid nad rahulikumaks. Julgustav oli kuulda laste ja meeskonnaliikmete kommentaare.

Mõni laps tahtis tulla KidsGamesi meeskonda, aga mõni ei teadnud seni Jumalast midagi. Seepärast pidime oma materjale päevade jooksul kohandama ja muutma. Oli ka lapsi, kes tahtsid, et KidsGames toimuks igal aastal, nad olid valmis ka teise linna sõitma. Usun, et iga osaleja sai sellelt ürituselt midagi, mis jääb meelde kogu eluks.

Päevad algasid eelsoojendusmängudega, mis olid mõeldud neile, kes tulid varem kohale. Pärast seda toimusid päeva õpetusest ja väärtusest lähtuvad kogemusmängud. Nendes õpetasime lastele, kuidas spordis esiletulevaid takistusi ületada. Pärast seda mindi telki, kus laulsime, toimusid näidendid, mängud ja vestlused. Iga päev olid uued mängud ja teemad. Esimesel päeval oli külas sõudesportlane Jaanus Endi, viimasel päeval jooksja Tiidrek Nurme. Üldse oli meeskonnas ligi viiskümmend inimest, kellest 32 olid väikerühmajuhid.

Lõputseremoonial said kõik lapsed koos auhinnaga ka "Võidukirja", samuti informatsiooni järgmiste kokkusaamiste võimalustest. Esimese KidsGamesiga ei ole töö lõppenud, lastetöötajate jaoks see alles algas. Paljud nägid, milleks üks Jumala poolt varustatud meeskond võimeline on. Neile, kes tahavad seda ka oma linnas korraldada, oleme valmis Tartu poolt abi pakkuma. Meie ühine soov on ju, et lapsed jõuaksid kogudustesse.

Täname kõiki sponsoreid, kes varustasid meid toidu ja joogiga; abilisi, kes aitasid kokku panna toidupakke ja neid, kes tegelesid tehnikaga. Tänu kogudustele, kes palvetasid ja toetasid meid oma ressurssidega. Kõige suuremaks rikkuseks olid need imelised inimesed, kes aitasid KidsGamesi läbi viia. Kõik mängujuhid ja rühmajuhid, te olete PARIMAD! Me kõik tühjendasime end ja kas oleme või saame täidetud uuesti Jumala Vaimuga.

Rohkem pilte internetis www.lasteleht.ee/kidsgames

Kuidas Kehra lapsed Tartus käisid?

11/2008 Egle Metsis, Kehra pühapäevakooli õpetaja

18. oktoobril käisime Kehra lastega Tartu Salemi kirikus pühapäevakoolide lastepäeval. Emajõelinna jõudmiseks tuli meil vara hommikul üles ärgata, et rongi peale jõuda. Kõik lapsed olid väga põnevil, sest paljud ei olnud kaua rongiga sõitnud. Huviga oodati ka lastepäeva üritust. Oma pikka rongisõitu, mis kestis umbkaudu kaks tundi, sisustasime sellega, et mängisime telefoni ja muid erinevaid sõnamänge. Vahepeal oli meil ka väike näksiaeg, sest lastel olid kõhud juba tühjaks läinud.

Tartusse jõudes tekitas põnevust raudteejaamas asuva tunneli läbimine. Seda tehes oli kuulda palju kilkamist ja rõõmuhüüdeid. Järgmiseks pidime minema number 5 bussi peale, mis oleks meid soovitud sihtpunkti viinud. Aga selgus, et see bussiliin ei ole enam kasutusel. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui lapsed käekõrvale võtta ja Salemi kiriku poole kõndima hakata. Õnneks olid lapsed väga tublid ja pidasid pika tee vastu. Ütleme lausa välja, et pühapäevakooli õpetajad olid rohkem väsinud kui lapsed.

.

Loe edasi: Kuidas Kehra lapsed Tartus käisid?

Sõbraks Super Sõbraga

11/2009 Ilmar Sirkel, Tartu Salemi pühapäevakooliõpetaja

„Jeesus minu super sõber, minu staar, parim ta; Jeesus minu super sõber...!" See kaunis laulufraas kostub veel nädalajagu päevi hiljemgi paljude laste huulilt ja toob palgele rõõmsameelse naerusuu – lastepäeval kuuldu ja nähtu on jätnud südameisse oma hea jälje.

Oktoobrikuu 24. päeval leidis aset meie koguduste liidu järjekordne pühapäevakoolide lastepäev ning seekordne suurüritus kandis nooruslikult löövat pealkirja – SUPER SÕBER. Üle kogu Eesti, siit nurgast ja sealt nurgast, kogunes Rakverre ootusärev lastepere. Meeskonnas oli 75 inimest põhiliselt Karmeli kogudusest, aga ka Rakvere teistest konfessioonidest. Samuti oli osalejaid erinevatest konfessioonidest. Hea koostöö oli ka kohaliku Linnavalitsusega, kes võimaldas kasutada Spordihalli täies mahus.

Vaevu said üle läve astuda, kui sind tervitasid kuninglikus õukonnarõivais neiud, kes olid kõik varmad tulijaid registreerima, majas liiklemiseks juhtnööre jagama ja mänguringi kaasama.

Põhiüritus sai hoo sisse looduspildiks dekoreeritud lavaga suurest spordisaalist. Pärast väikest videoklippi lauldi ühiselt Timo Lige poolt kirjutatud tänavuse lastepäeva nimilaulu Super Sõbrast. Seda ja veel paljusid teisi muusikalisi ning tantsulisi etteasteid viisid läbi lustakad kostümeeritud putuktegelased jt. Järgnes näitemäng, mille üks peategelastest, Maria nimelt, ei mõistnud õieti oma mängukaaslase Miikaeli juttu tema sõbrast Jeesusest. Nõnda otsustatigi kutsuda kõik lapsed kaasa teekonnale, mis aitab paremini tundma õppida Super Sõpra. Värvide järgi grupeeritult hargnes kogu tegevus üle maja laiali.

Rännaku käigus kuulsid lapsed Kuningast ja lilleneiust muinasjuttu, millele tuli ise lõpp välja mõelda, Seal oli vahvaid meisterdamisi ja ka jõu proovimisi. Viimaks vaadati veel ühiselt animafilmi Taanielist lõvide koopas.

Kõigi eelmainitud tegevuste läbi õppisid lapsed midagi väga olulist: Super Sõber on tark, tugev ja ustav. Nende väärtuslike teadmiste ja avastustega Jeesusest koguneti taas spordihoone suurde saali, kus ootasid esinemisjärge kõigi laste lemmik Timo Lige ning Juhhei lastekoor. Timo jutustas ka mõtlemapaneva loo poisist, kes tundis sõpra Jeesust. Teadmine ja kogemine, et Jeesus ongi meie SUPER SÕBER, vallandas nii lastes kui ka täiskasvanutes suure rõõmu, mille krooniks sai suur värvikirevate õhupallide sadu.

Jumala Poeg tahab olla kõigi inimeste suurimaks sõbraks! Näitemängu peategelased Miikael ja Maria said Jeesusega tuttavaks. Loodame ning palvetame, et see hea sõnum on toonud ja toob ka jätkuvalt suuri muutusi kõigi lastepäeval osalenute ellu.

 

Laste poolt jagatud arvamused:

Minule meeldisid väga laulud, mida laulsime kõigiga koos. Need olid nii mõnusad. Ja käepaelte meisterdamine oli huvitav... sai ise pärleid valida ja paeltesse põimida – ilus sai. (Lisete 10a)

Teatevõistlus oli põnev. Väiksemate pärast saime küll lakki, aga ega võit polnudki kõige olulisem. Ka vurri ja lammaste meisterdamine olid vahvad... Üldse oli kõik mõnus. Noh... üks laul mulle eriti ei meeldinud. Seal kiideti ainult ennast, et ikka mina olen niisugune ja naasugune, aga Jeesust mainiti vaid ühe korra... Timo Lige jutt oli kümnesse! (Martin 12a)

Näitemäng suures saalis oli huvitav. Mulle meeldisid ka need põrnikad ja putukad, kes laulsid ja tantsisid. Muinasjututoas sain olla kuninga abiliseks, mulle anti koguni uhked riided selga. See oli ka väga lahe! (Angela 10a)

Kõige enam meeldis see tuba, kus räägiti lugu "Kuningast ja lilleneiust". Pildid olid vahvad... ja... võib-olla ka sellepärast, et ma ise sain seal mängida kuningat. Kuninga riietes olla oli ikka uhke tunne. (Märten 11a)

Mina ei saanud selles kuningaloos osaleda, sest noh... seal anti valida, kas tahad kastanimuna, kivi või õuna. Mina võtsin õuna... (naerab laginal). Kui pärast pidi minema oma gruppi – kivid kividega kokku, õunad õuntega ja kastanid omavahel – siis selleks ajaks oli minul õunast järel vaid südamik. Pisut hapu õun oli... aga õunasüdametega rühma ju polnud. Spordimängud meeldisid väga... ja see film oli kah kihvt. (Joonas 9a)

Mm... muinasjutt oli ilus... Kõik oli ilus ja meeldis mulle väga! Järgmisel aastal tahaksin kindlasti sarnasel lastepäeval osaleda. (Piia 10a)

Laste kunstikonkurss – usk, lootus, armastus

6/2009 Kerli Hendrikson, Oleviste kogudus

Kolme kristliku põhivooruse – usk, lootus, armastus – nimeline laste kunstikonkurss oli osa Lootuse festivalist. Konkursil osales ligi 500 last ja noort Eestimaa erinevaist paigust ja kaks last Iisraelist. Žürii valis neljas vanuserühmas välja kolm parimat tööd, mille autorid said lastefestivalil ka auhinnad.

Oma töödes väljendasid lapsed, mida tähendavad need mõisted neile ning kuidas nad ühte või teist ise väljendaksid. Kuna juhendis oli kirjas, et teemad võivad olla nii usulist laadi kui ka laste igapäevaelu puudutavad, siis olidki tööd väga erinevad. Kõigil konkursil osalenud lastel ei ole ka kristlikku tausta.

Näitusele mahtus üle 300 väga omanäolise töö. Siiski on kõigis piltides midagi ühist. Neis kõigis on tunda, et noorte autorite südametes on ruumi usu, lootuse ja armastuse jaoks. Suur tänu kõigile lastele ja nende juhendajatele, kes oma usku, lootust ja armastust meiega jagasid!

Konkursitööde näitust saab vaadata terve suve jooksul Talinnas Oleviste kirikus iga päev 10.00–18.00.

 

Oma tööde juurde lisasid noored autorid mõtisklusi usu, lootuse ja armastuse teemal.

Mis on usk?

Usk on siis, kui üks inimene usub teist. (Mark 6)

Mul on üks sõber ja ma ütlesin talle, et mu isal on roller. Ta ei uskunud. Ütlesin veel teist korda, aga ta ikka ei uskunud. Ja siis ma näitasin talle ja siis ta uskus. (Tony 7)

Mina usun, et kaitseinglid on olemas. (Perla 7)

Ma usun, et Jumal on olemas. (Kertu 9 )

Mõned usuvad, et Jumal ei ole olemas. (Ruudi 7)

Mis on lootus?

Lootus on see, kui sa loodad kellegi peale, näiteks et ta toob sulle midagi, mida sa väga tahad. (Hanna-Liisa 12)

Ma tahan loota, et ma saaks päris tsikli, sellise väikese. (Tony 7)

Kui ma tahan, saan alati Jeesuse peale loota. (Henri 11)

Ma loodan, et pääsen taevasse. (Kertu 9)

Mis on armastus?

Armastuseta oleks maailm väga pime ja kurb. Jumal armastab mind. Ma armastan oma perekonda. (Gerli 13 )

Kui sa armastad mõnda inimest, siis sa ei taha temast eemal olla. (Katja 7)

Armastust saab näidata kallistamisega või kutsud kedagi külla. Mina armastan oma ema. (Diana 6)

See ei ole armastus, kui üks tahab olla sõber, aga teine ei taha. Kui sa armastad, siis peab lahke olema, muidu teine ei taha olla. (Oliver 6)

Armastus on siis, kui ta vaatab sinu silmadesse ja sa näed, et ta sind armastab. (Daria 6)

Kui kellelegi keegi väga meeldib ja ta tunneb, et ta on heasüdamlik, siis ta hakkab armastama. (Robin 6)

Armastus on selline tunne, et süda põleb. (Robert 5)

Armastus on musi andmine. Näiteks võib teha teisele inimesele pannkooke, panna moosi peale ja teine sööb ära. (Kevin 6)

Armastus käib vist nii, et üks armastab teist ja nad abielluvad ja armastavad kogu aeg. Ja kui nad enam ei taha, siis peavad ikka, sest muidu pole aus. (Markus 5)

Kogu aeg Carmen vaatab mulle otsa ja lehvitab, kui ta mind näeb. Ja tuleb mulle külla ja siis ta hakkab naerma. (Ruudi 7)

Kui nad on üksteisega koos, siis nad peavad üksteisega rääkima ka nagu. Kui nad ei räägi, siis nad ei armasta üksteist. Armastus on siis, kui isa viib ema kinno perekonnaga või kingib emale lilled. (Kevin 7)

Kui vanemad armastavad sind, siis nad tahavad olla sinuga rohkem kui tööl. Mõnikord kingivad su sünnipäeval mänguasju ja mõnikord teevad lihtsalt üllatusi. (Robert 7)

Kui sa kedagi armastad, siis sa saad hoida teda. Võid temaga metsas jalutada. Tema tunneb, et sina oled temaga koos, et ta ei oleks üksinda. Kui minu vanaema jalaluu läks pooleks, siis ma läksin tema juurde ja hoolitsesin tema eest. (Paco 7)

Kui nad üksteisest hoolivad, siis see tähendab, et nad üksteist ka armastavad. Kunagi ei juhtu, et nad üksteise üle naeravad. (Rebeka 6)

Armastus on nii, et kui üks saab haiget, siis teine paneb talle plaastri peale. (Liise 5)

Armastus on see, kui oled armas ja hooliv tema vastu. Ja kui ta jääb haigeks, siis sa aitad teda. (Gretel 6)

Jeesus armastab kõiki inimesi väga. Ma armastan Jeesust ja tema armastab mind. (Henri 11)