Otsing

06/2016 18 andres saumets
Andres Saumets, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste toimetaja-teadur, Elva baptistikogudus

Algus veebruari Teekäijas

Euroopa ja islami kogukonna veelahe

Euroopasse juba jõudnud ja veel saabuvad inimmassid ei kavatse päris kindlasti järgida vana rändamise põhitõde – võõrasse kloostrisse ei minda oma reeglitega. Gerhardi sõnul on lahendusi raske leida, sest individualiseerimist ja privatiseerimist hindav lääne ühiskond ei saa oma kesksetes põhimõtetes teha üleliia suuri järeleandmisi ning islami kogukond omakorda ei saa ka ülemäära lõimuda, sest kumbki kaotaks nii oma usutavuse. Nimetatud probleemide eiramine tooks kaasa veelgi suurema võõrandumise ja paralleelühiskondade kinnistumise. Mõistlikku diskussiooni raskendab aga mõtlemises ja mõistmises laiutav veelahe.

Respekti saab eeldada vaid siis, kui kumbki pool näeb vastastikku tõelist südameusku, mis kannab endas halastust ega ole lahus tegudest.

Religiooni ja poliitika lahutatus, rõhutatud ilmalikkus ja usulis-maailmavaateline neutraalsus on lasknud mitmekultuurilises Euroopas takistamatult areneda ka sellistel kultuuri- ja usukogukondadel, kelle arusaamad euroopalikest inimõigustest, näiteks usuvabadusest, on sootuks teistsugused.

Saksa moslemite üks eeskõnelejaid Euroopa tasandil, Ibrahim El-Zayat, on öelnud tähelepanuväärsed sõnad: „Otsustav on see, et sellel maal on meil usuvabadus… See maa on meie maa ja meie kohus on seda positiivselt muuta. Allahi abiga muudame me selle oma maapealseks paradiisiks, et see islami umma (st usukogukonna) käsutusse anda.“ Neist sõnadest on näha, kuidas õigust usuvabadusele mõistetakse avatud uksena religiooni politiseerimise juurde. Siin kõlab selgelt koraani visioon niisugusest umma’st, kus religioon ja poliitika moodustavad lahutamatu terviku: „Teie olete kõige parem kogukond, mis inimeste hulgas on olemas. Teie nõuate seda, mis on õige, keelate selle, mis on väär, ja usute Jumalasse. Aga kui Raamatu rahvas (st kristlased ja juudid) hakkaks uskuma, oleks see parem kõikide jaoks. Nende hulgas on usklikke, kuid enamik nendest on alatud“ (Suura 3,110). Tänapäevast usuleiget Euroopat tabab valusa tõena eriti viimane lause.

Islam usub enda võitu

Valgustusaja üle elanud eurooplaste jaoks tundub mõistetamatu, et religioon sisaldab poliitilist ja vajaduse korral vägivallaga lahendatavat potentsiaalset konflikti. Euroopas on ususõdade ajastu möödanikku vajunud. Islamile omase teistsuguse mõtteviisi võtab lühidalt kokku Süüria kirjanik Rafik Schami: „Muhammad oli geniaalne riigimees… Islami põhikontseptsiooni kuulub seetõttu kogu maailma hõlmav (islami)riik. Fundamentalistlikult vaadatuna tähendab see mõte üht – sõda.“ Usk islami lõplikku võitu on koraani üks alussammastest. Islami kogukond mõistab end ise rahu majana ja ülejäänud maailm kuulutatakse sõja majaks, mille suhtes kehtivad sõjaaja seadused, kuni ka seal on rahu majas.

Igatahes on peavoolu meedia vahendusel loodud pilt islamist ebapiisav, sest see on pilt rahumeelsest islamist, mida kuritarvitavad islamistid ja usuäärmuslased. Tegelikult ei ole islamistlikud terroristid need, kes esimesena islami varjukülje avasid, vaid koraan ise avab religiooni tumeda külje, mis end poliitikast lahutada ei suuda, vaid kaldub koguni poliitilist vägivalda toetama.

Seda sõda ei võida see, kellel on paremad relvad, vaid kellel on parem maailmavaade. 19 6htused teelised

Islamiuurija Üllar Peterson osundab oma arvamusloos „Milline on ’tõeline’ islam? Selline nagu 7. sajandil!“ (EPL, 29.03.2016) tõsistele ohtudele, mida islami usutraditsioon ja sellele rajanev šariaatlik elukorraldus tegelikult endas kätkevad ka nendele mõõdukatele moslemitele, kes on Euroopas või Eestis juba sajandeid rahumeelselt elanud ning rikastanud lääne kultuuri. Petersoni sõnul on ka „siinsed mõõdukad moslemid [islamiäärmuslaste] ideoloogilise konksu otsas, sest iga islamitaustaga isik saab küsimusele, kas šariaat [islami õigus] peaks kehtima ja kas prohvet Muhamed väärib järgimist, vastata ainult jaatavalt. Sellele küsimusele eitavalt vastamine on islamis tõlgendatav suurima patuna – islamist lahtiütlemisena.“ Sel moel vaikima sunnitud mõõduka enamuse taustal kõlab vähemuses olevate äärmuslaste sõjakas hääl seda valjemini.

Mis ootab aga ees oma usuvabadusest ja uskmatusest uhkust tundvat Euroopat, kui kiiresti kasvav islami kogukond hakkaks tõsise(ma)lt võtma koraani sõnu: „Tõesti, Allahi meelest on kõige viletsamad olendid need, kes ei uskunud (enne) ega usu ka (nüüd)“ (Suura 8,55) või: „Uskmatud tahaksid, et ka teie oleksite uskmatud ja nendega ühetaolised. Seega ärge otsige sõpru nende hulgast enne, kui nad ei ole välja rännanud Allahi teele. Kui nad ei võta kuulda teie kutset, siis rünnake ja tapke neid, kus iganes neid kohtate“ (Suura 4,89).

Respekt südameusu ees

Lääne ühiskond, sh ka kristlik religioon on individualiseeritud: meil on vabadus uskuda ja usust loobuda, mõne kiriku või kogudusega liituda ja sealt jälle välja astuda. Islamis ei ole usuasjades vaba valikut: kes kord on islami omaks võtnud, sel ei ole enam individuaalset vabadust sellest loobuda. Usutaganemise hinnaks on surm ja selliselt on paljud kristlaseks saanud endised moslemid ka oma kodumaal märtrisurma läinud.

On kristlasi, kes tõsimeeli rõõmustavad, et moslemitest sisserändajatega tuleb uus misjonipõld meile lausa koju kätte. Jumala teed on äraarvamatud. Sajandite eest läks tugeval kristlikul kirikul paganlike germaanlaste ristiusustamisega õnneks, kuigi kirik koges ka tagasilööke ja sai kestvaid mõjutusi. Kas seda õnnestub korrata oma kristlikke juuri salgaval ja identiteedikriisis vaevleval Euroopal, jääb praegu vastuseta. Kristlaste ja moslemite sajanditepikkuse kooseksisteerimise ajalooline kogemus Lähis-Idas kõneleb igatahes ühest olulisest asjast: respekti saab eeldada vaid siis, kui kumbki pool näeb vastastikku tõelist südameusku, mis kannab endas halastust ega ole lahus tegudest.

Kes usub, see püsib

Paavst Benedictus XVI sõnul peab Euroopa taas teadlikult oma kristlikku hinge otsima. Kas see on hüüdja hääl kõrbes? Paraku kõlab kõikjalt vastu vaid üleskutse, et meil tuleb islami terroristide ja sisserändajate eest kaitsta meie elu- ja olemisviisi. Pariisi pilaleht Charlie Hebdo tõlgendas seda üsna labaselt: „Neil on relvad – sülitage sellele! – meil on šampanja!” Kas taoline hedonistlik šampanja- ja lõbumaailm üldse väärib kaitsmist kristlikke põhiväärtusi hindava eurooplase silmis? Ja Jumala silmis?

Seda pole ilmselt oodata, et Euroopasse saabuvad islamiusulised sõjapõgenikud või majandusmigrandid siin hoolega meie hedonistlikke elutarkusi ammutaks ja hoogsalt ilmalikustuks. Sootuks teistsuguse elukorralduse ja väärtustega põrkudes pöördutakse pigem tagasi oma vaimse-usulise identiteedi juurde ning tavaliselt tugevamalt kui kodumaal.

Euroopa juhtpoliitikud on öelnud, et Euroopa on taas sõjas. Sõda on aga olemuselt järjest rohkem vaimne sündmus, sest see tuleneb lahknevast maailmavaatest. Seda sõda ei võida see, kellel on paremad relvad, vaid kellel on parem maailmavaade. Meil on võimalik sellele rünnakule vastu seista ja püsima jääda üksnes omaenese hinge ja usu otsimisega.

Nii jääb vaid soovida, et ka meie, eurooplased, võtaksime tõsiselt aastatuhandete eest prohvet Jeremija vahendusel Iisraelile öeldud Jumala manitsust: „Parandage oma eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika!” (Jr 7:3).

Autor esindab selles artiklis oma isiklikke seisukohti.

Uudised

2022-8-detsember

22 Detsember 2022
2022-8-detsember

SISUKORDEKB Liidu tööharude jõulutervitusedKuidas aidata siis, kui ei tea, kuidas aidata? Sõbralt Sõbrale Kolm sammu jõuluime südamesse Ermo Jürma Heldur Aas – pehme südame, suure usu ja teotahtega mees Mari-Vivian...

Piibliseltsi Jõulumargid 2022

22 Detsember 2022
Piibliseltsi Jõulumargid 2022

Detsember 2022 Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär Mööduva aasta hõimunädala teemaks oli „Sild üle aegade“. Jumala rahvana mõistame seda mõtet tõeliselt. Meie Jumal on igavene. Piibliselts on püüdnud jagada Piibli sõnumit...

Nelly Polli toimekad jõulud Eluringikeskuses

22 Detsember 2022
Nelly Polli toimekad jõulud Eluringikeskuses

Detsember 2022 Daire Tiigivee, Eluringikeskuse asejuhataja Nelly Poll, Tartu Eluringikeskuse värske elanik, võtab oma 73ndad jõulud vastu vastavatud eakatekodus. Nelly, jaga mõnda eredat jõulumälestust oma elustEesti Vabariigi taassünniga sain ka mina...

Raskete päevade rõõm

22 Detsember 2022
Raskete päevade rõõm

allikakirjastus Detsember 2022  Pastor Osvald Tärgi jutlusi on ilmunud Eestis palju, kuid rohkem on kindlasti veel arhiiviriiulitel. Sellesse kogumikku on valitud kimp jutlusi aastatest 1939–1943, kui ajad olid keerulised ja...

Jõuluime sünnib puhtas südames

22 Detsember 2022
Jõuluime sünnib puhtas südames

Detsember 2022 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Jõulud toovad inimesi kokku ja õnnestuvad ka rasketes oludes. Nii oli see juba Jeesuse sünni juures. Kas ei võinud Joosep tunda, et teda ei...

Kehra ja Risttee koguduste palvepartnerlus

22 Detsember 2022
Kehra ja Risttee koguduste palvepartnerlus

Detsember 2022 Indrek Luide, Kehra koguduse pastor Tartu Kristlik Risttee Kogudus ja Kehra Kogudus olid 2022. aastal palvepartnerid. Tegutsedes 21 aastat tagasi EKB Liidu misjonisekretärina, oli mu südames palav igatsus ‒...

Ilmatsalus on, mida uudistada

22 Detsember 2022
Ilmatsalus on, mida uudistada

Detsember 2022 Hele-Maria ja Rando Kangro, 3D Kogudus Pärast 20aastast pausi on Liidu kogudused sirutunud Ilmatsalu alevikku. Meie korraldatud Ilmatsalu Alfa lõpetas 10 osalejat!See oli 90ndatel, kui Tartu Kolgata baptistikogudus rajas...

Ühe ööga muutus kõik

22 Detsember 2022

Detsember 2022Heili Meibaumi kogumikust „elumõttelõngakera“ (2022) ühe ööga muutus kõikpaar aastatuhat tagasikui valgus pimeduse keskelpaistis võimsaltsedasiet tulid kummardamatargad idamaaltja tulid rumaladning jätsid mahaisetehtud jumalad

Aastavahetus

22 Detsember 2022

Detsember 2022Linda Sool Hea on lõpetada aastaüheskoos meil Loojaga.Igast päevast kandnud läbiTa meid oma rahuga. Me ei taha nuriseda,kui see aasta möödub nüüd.Hea on hetkeks seisatada.Minna otse – see me...

Üks laul läks lendu

22 Detsember 2022

Timo Lige ÜKS LAUL LÄKS LENDU 1 Üks laul läks lendukeset eestimaist talve.Keset sompus ja halli argipäeva.Üks laul läks lendujõulude lävepakul,et leida südant, mis täis muret ja vaeva.Üks laul läks...

Linke