Otsing

1/2009 Mari Vahermägi, Nõmme baptistikogudus

Näitleja Liina Olmaru on öelnud: „Ikka on nii, et üks mõte sünnib teisest. Ja selleks on vaja teatrit, et avastada mõni asi kellegi teise vaate või nägemise kaudu."

Istusin pimedas, kõrgustesse ulatuvas ja sõnadest tihenenud vaikuses Tallinna Püha Katariina kirikus. Soovisin südames, et mul oleks mõttesõel, mille abiga nõrutada ja talletada kõik tekkinud äratundmised, et süüvida nendesse edasi. Meis kõigis oli viimase nelja tunni jooksul midagi muutunud. Olime kogenud kõnetust Kõrgest ning oli lausa tunda, kuidas see resoneeris hinges ja kuidas inimese olemus tahtis vastata.

.

Autor on oma loomingu tippteose kohta öelnud: „See räägib ühe hinge kuulumisest Üleloomulikule..., kuid siin võib leida ka terve hulga väikesi kogudusi, mis on üks jumalikum kui teine..."

Pealkirja ja ajastut vaadates tekib ettekujutus keskaegsest müsteeriumist. Kuid lavastaja ja etendust põhiosas kandva perekond Petersonide pea Lembit ütleb, et ei maksa arvata, et seekord saab näha papist tiibadega inglit vmt. Selle asemel avaneb meie ees kõigepealt ühe kodu ja perekonna lugu: segu armastusest, armukadedusest, kutsumisest, ideaalidest, kannatusest, ka südamekangusest ja -pimedusest, aga üle kõige armastusest, mis esitab kutse ohverdada. Sa seisad vastamisi küsimusega: kuhu ja milleks me oleme kutsutud, milleks on meile antud elu? Minu jaoks lisas kõnekust asjaolu, et laval mängivad õed olid ka päris elus õed, abielupaarid ka päriselt paarid, vaga perekonda mängiv pere ka tegelikult ja ehtsalt jumalakartlik... Mind vaimustas, et Eestis on võimalik perekonnana taolise jõuga kanda endas evangeeliumi sõnumit ning esitada seda nii mõjuvas vormis nii paljudele.

Näidendi valmimise kohta ütleb Lembit Peterson: „Me ise saime seda tehes suure vaimuliku kogemuse, õppides eelkõige ohverdamise ilu. Seda, kuidas võiks olla tänulik, kui meile antakse võimalus ohverdada armastusele... Sageli on meil ju hoopis see küsimus, kas üldse ohverdada? Armastust, millele ohverdada, ja selle liine on tekstis palju: laste armastus vanemate vastu, mehe ja naise vaheline armastus, vanemate armastus laste vastu, armastus ideaali (Jumala?) vastu, ideaali kandja vastu jne. Ohverdamise teine valik oleks ohverdada armastus ise...." (intervjuust Klassikaraadiole).

Teine suur ja läbiv teema on kuulutamine – mitte kui teatavakstegemine, vaid kui kutse/ kutsumine. Kui Maarjale kuulutati tema kutsumist ja ta võttis selle vastu, ei mõistnud ta hoopiski, kuidas see võiks täituda. Sama kogeme ju ka meie täna: Sõna edastab meile Jumala kutsumise, mis ületab meie mõistmise piirid, kuid millele süda igatseb järgida.

Etenduses sisaldas kuulutuse vastuvõtmine vältimatut loobumisvalu igale pereliikmele: peresidemete purunemine, lahkumine, tervise kaotamine, turvalisusest ja õnneootusest lahtiütlemine, viimaks ka surm. Kannatus sai kutsumise loomulikuks osaks. Seda ei tõlgendatud karistuse ega kohustusena, vaid koguni Jumala armuna. Sellisest usaldusest kasvav usk liigutas (isekuse)mägesid, tõi esile ime – elu sündimise pidalitõbiste pagenduspaigas. Selle, kogu näidendi võimsaima osa igast detailist võimendus sõnum: Kristus on alistunud ja toonud selle ohvri läbi meile elu.

Etenduse lõpus kahetsesin, et ei saa tervet kogudust julgustada teatrisse tulema, sest pole teada, millal tuleb järgmine võimalus.

 

„Maarja kuulutamine." Paul Claudel (1868–1955), prantsuse luuletaja, näitekirjanik, diplomaat ja ühiskonnategelane. Tõlkija: Tõnu Õnnepalu. Lavastaja: Lembit Peterson. Kunstnik: Andres Koort. Kostüümid: Pille Jänes. Helikujundus: Marius Peterson. Osades: Maria Peterson, Laura Peterson (Vanemuine), Mare Peterson, Rain Simmul (Linnateater), Andri Luup, Lembit Peterson ja teised. Esietendus 10. nov 2008.

„Lavastuse sõnumi tavatu intensiivsus (on) ometi õhuline, vaimu tervendava ja hingerahu sisendava järelmõjuga... maise ja jumaliku eluime enesestmõistetav kooseksisteerimine... Lavastus, millest osasaamine ei ole hingele lihtne ega tavapärane kogemus... istutab meisse igavikulubaduse" (Pille-Riin Purje, Sirp 21.11.08).

„Tragöödia kaalu lavastus... kutsub... kaasa mõtlema ja vaimselt puhastuma" (Margot Visnap, Ekspress 13.11.08).

„Claudel'i katoliiklik sõnum [on] võõras ja ka näitemängude vormis [on] palju eestlasele arusaamatut... Esietenduse lõpuks veendi publik leppima vaimult suure teistsugususega, mida tegijad kuulutasid" (Andres Laasik, Eesti Päevaleht 12.11.08).

„Parim teater, mida oma elu jooksul olen näinud!" ütles helilooja Arvo Pärt.

Uudised

2022-8-detsember

22 Detsember 2022
2022-8-detsember

SISUKORDEKB Liidu tööharude jõulutervitusedKuidas aidata siis, kui ei tea, kuidas aidata? Sõbralt Sõbrale Kolm sammu jõuluime südamesse Ermo Jürma Heldur Aas – pehme südame, suure usu ja teotahtega mees Mari-Vivian...

Piibliseltsi Jõulumargid 2022

22 Detsember 2022
Piibliseltsi Jõulumargid 2022

Detsember 2022 Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär Mööduva aasta hõimunädala teemaks oli „Sild üle aegade“. Jumala rahvana mõistame seda mõtet tõeliselt. Meie Jumal on igavene. Piibliselts on püüdnud jagada Piibli sõnumit...

Nelly Polli toimekad jõulud Eluringikeskuses

22 Detsember 2022
Nelly Polli toimekad jõulud Eluringikeskuses

Detsember 2022 Daire Tiigivee, Eluringikeskuse asejuhataja Nelly Poll, Tartu Eluringikeskuse värske elanik, võtab oma 73ndad jõulud vastu vastavatud eakatekodus. Nelly, jaga mõnda eredat jõulumälestust oma elustEesti Vabariigi taassünniga sain ka mina...

Raskete päevade rõõm

22 Detsember 2022
Raskete päevade rõõm

allikakirjastus Detsember 2022  Pastor Osvald Tärgi jutlusi on ilmunud Eestis palju, kuid rohkem on kindlasti veel arhiiviriiulitel. Sellesse kogumikku on valitud kimp jutlusi aastatest 1939–1943, kui ajad olid keerulised ja...

Jõuluime sünnib puhtas südames

22 Detsember 2022
Jõuluime sünnib puhtas südames

Detsember 2022 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Jõulud toovad inimesi kokku ja õnnestuvad ka rasketes oludes. Nii oli see juba Jeesuse sünni juures. Kas ei võinud Joosep tunda, et teda ei...

Kehra ja Risttee koguduste palvepartnerlus

22 Detsember 2022
Kehra ja Risttee koguduste palvepartnerlus

Detsember 2022 Indrek Luide, Kehra koguduse pastor Tartu Kristlik Risttee Kogudus ja Kehra Kogudus olid 2022. aastal palvepartnerid. Tegutsedes 21 aastat tagasi EKB Liidu misjonisekretärina, oli mu südames palav igatsus ‒...

Ilmatsalus on, mida uudistada

22 Detsember 2022
Ilmatsalus on, mida uudistada

Detsember 2022 Hele-Maria ja Rando Kangro, 3D Kogudus Pärast 20aastast pausi on Liidu kogudused sirutunud Ilmatsalu alevikku. Meie korraldatud Ilmatsalu Alfa lõpetas 10 osalejat!See oli 90ndatel, kui Tartu Kolgata baptistikogudus rajas...

Ühe ööga muutus kõik

22 Detsember 2022

Detsember 2022Heili Meibaumi kogumikust „elumõttelõngakera“ (2022) ühe ööga muutus kõikpaar aastatuhat tagasikui valgus pimeduse keskelpaistis võimsaltsedasiet tulid kummardamatargad idamaaltja tulid rumaladning jätsid mahaisetehtud jumalad

Aastavahetus

22 Detsember 2022

Detsember 2022Linda Sool Hea on lõpetada aastaüheskoos meil Loojaga.Igast päevast kandnud läbiTa meid oma rahuga. Me ei taha nuriseda,kui see aasta möödub nüüd.Hea on hetkeks seisatada.Minna otse – see me...

Üks laul läks lendu

22 Detsember 2022

Timo Lige ÜKS LAUL LÄKS LENDU 1 Üks laul läks lendukeset eestimaist talve.Keset sompus ja halli argipäeva.Üks laul läks lendujõulude lävepakul,et leida südant, mis täis muret ja vaeva.Üks laul läks...

Linke