Otsing

Aprill 201916 leivamurdminev01
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

Kõik laguneb. Inglismaa eraldub Euroopa Liidust, kuid ei suuda sedagi otsust parlamendis läbi hääletada.

Kristlaskonnas vastandub „õpetus“ „evangeeliumile“, poliitikas „isamaalisus“ „integratsioonile“.

Ühendriikide rahvastik on jagunenud kaheks teineteist vihkavaks leeriks. Poolas, Ungaris ja Itaalias domineerib poliitika, mis ei lõhesta neid riike mitte ainult sisemiselt, vaid triivib ka Euroopast kaugemale. Lõhed tähendavad erimeelsusi, pahameelt, võimetust üksteisega rääkida, intriige ning sageli otsest valet ja vihkamist.
Ka usulisel maastikul võib kogeda kasvavaid vastuolusid. Vanad koolkonnad tugevnevad ja võitlevad oma suuna eest. Sageli toimub see vastastikuste süüdistuste ja laimuga. Ühel pool seisavad õige õpetuse pooldajad, kes võitlevad konfessionaalse identiteedi säilimise eest, teisel pool pastoraalsed, kes soovivad ajaga kaasas käia, jääda ühiskonnale arusaadavaks ja usutavaks. Üksteisega suhtlemise toon on kohati raskelt talutav. Erimeelsed jäävad oma mulli ja väldivad dialoogi.
Poliitika ja kiriklik maastik on teineteisest sõltuvad. USAs on parempoolsed evangelikaalid ja katoliiklased tugevalt seotud vabariiklastega. Ukrainas lõhenes õigeusu kirik. Konstantinoopoli patriarhaadi poolt tunnustatud osa on tihedalt seotud rahvusliku poliitikaga. Saksamaal kalduvad paljud konservatiivsed kristlased paremäärmuslaste poole. Itaalias polemiseerivad parempopulistid paavstiga, kes ei taha lasta põgenikke Vahemerre uppuda. Eestiski on arvestatav osa kristlasi toetamas rahvuslik-konservatiivseid erakondi. Kõik see võiks olla osa normaalsest demokraatlikust protsessist, sest iga kristlane on ju ka oma riigi kodanik, kellel on õigus oma arvamusele.

Ohtlik on aga valitsev atmosfäär. Domineerib pahameel ja eneseõigus. Ühiskonda ja usuelu puudutavate vaidluste tase jätab intellektuaalselt soovida. Kristlaskonnas vastandub „õpetus“ „evangeeliumile“, poliitikas „isamaalisus“ „integratsioonile“. Lihtsad vastandumised soodustavad identiteetide kujunemist. Võiks küsida: kas üliratsionaalne maailm sünnitab irratsionaalsust?
Selliste lõhenemiste ja lagunemiste allikana nimetab Piibel pattu. Patt väljendub siin võimu-, raha- ja seksuaalses ihas, või nagu Johannes kirjutab, „lihahimus, silmahimus ja elukõrkuses“ (1Jh 2:16). Aga kus need siis vahepeal olid? Kas kultuur ja õiguskord ohjasid neid vahepeal paremini? Ilmselt on mõlemad murenemas. Pühakiri ütleb, et selliste protsesside taga on kõiki eksitav ja kõike lõhkuv saatan. Enne kui selliseid nähtusi kohe spirituaalselt kirjeldada, tasuks siiski küsida: äkki on meie võimekus vastuolulisi, ambivalentseid olukordi taluda ja lahendada kahanenud? Või on siis erinevused ise kasvanud palju suuremaks ja komplekssemaks ning seega ka hirmutavamaks? Koos sellega on kahanenud sotsiaalne sidusus ja kasvanud apokalüptilised maailmalõpu hirmud.
Mõiste „ambivalentsus“ võttis 1910. aastal kasutusele Zürichi psühhiaater Eugen Bleuler (1857–1939). Sõna koosneb kahest osast: ambi (kaks), mis tuleb kreekakeelsest tüvest, ja valere (hindama), mis tuleb ladina keelest. Ambivalentsus paneb alati küsimuse alla kolmanda võimaluse, sünnitades hirmu, soovi end iga hinna eest kaitsta või kõiki võimalikke lahendusi eitada. Ambivalentsed olukorrad on tõsiseks väljakutseks dogmaatilisele mõttelaadile. Nad eeldavad isiksuse või grupi võimekust pingeid taluda ja neis mõistlikult toimida. Kuidas saavutada seda aga erutunud ühiskonnas, kus vastandlikud religioossed ja poliitilised liikumised omandavad üha radikaalsemaid vorme?
Üks võimalus selliseid vastuolusid ületada on teha seda võimu abil. Nõrkadel, võõrastel, nendel „teistel“ pannakse suu kinni või nad saadetakse välja. Ometi toimivad vastuolud ise varjatult edasi. Riiklikule võimule rajatud impeeriumid tekivad ja kaovad. Maailm muutub lõppkokkuvõttes veelgi lõhestunumaks. Paranemist pole näha.
Samas seisab ühiskonna ees palju suuremaid probleeme. Näiteks kliimamuutustega seotud kriis, mis lausa karjub uutmoodi elukäsitluse järele. Või sotsiaalse ebaõigluse kasv, mis sünnitab vägivalda ja migratsioonilaineid ning seda mitte ainult Aafrikas.
Kiriku juurde tagasi tulles võiks mõni väita, et selle rajaja ütles ju ise, et ta pole tulnud andma rahu maa peale, vaid lahkmeelt (Lk 12:51). Jeesus toob küll uue ühtsuse, kuid see toimub läbi paratamatute lahknemiste. Ta ütleb, et vaimselt on paljud nähtused, mis väliselt veel koos seisavad, juba lagunenud ja seda pole mõtet eitada.
Keegi pole julgenud küsida: kas ei oleks vaja kristluseski selget lahutust? Kiriku ajaloost võime õppida, et suurte kirikukogude eel ja ümber oli alati hulk teravaid erimeelsusi. Kuid lõpuks jõuti siiski üksmeelele. Vastutavad ei tohiks igal juhul lasta end välja pressida nendest, kes ähvardavad lahkuda. Kes end eraldab, kannab selle eest ise vastutust. Muidugi on sellised lahknemised väga valulised. Neid ei tuleks taotleda, kuid nende toimumist ei saa alati ka takistada. Reeglina võib usaldada Gamalieli tarkust: „Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla – sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja, aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada –, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!“ (Ap 5:38j).
Kuid lahutus ei ole Jeesuse viimane sõnum. Oma programmilises kõnes, mida nimetame Mäejutluseks, ütleb ta: „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks“ (Mt 5:9). Muidugi võib öelda, et tema „riik ei ole sellest maailmast“, kuid ometi me esindame seda ei kusagil mujal kui vastuoludest räsitud maailmas.

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke