Adventaja globaalne ja isiklik mõõde

Detsember 2019 18 tammo joosep
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Adventaeg elab usust paremasse homsesse. Helge tulevik ei ole ainult unistamiseks, vaid ka meie kõigi ühine ülesanne. Kuni Jeesuse sünnipäevani kuuleme koguduse jumalateenistustel Vana Testamendi lootusrikkaid sõnumeid. „Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde. Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!“ Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist. Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses!“ (Js 2:2–5).

Helge tulevik ei ole ainult unistamiseks, vaid ka meie kõigi ühine ülesanne.

Milline tulevik!
Kõik rahvad kuulevad ja elavad Looja juhtnööride järgi ning austavad üksteise jumalanäolisust ja inimväärikust. Nad on valmis käima Issanda teedel. Poliitikas ei valitse enam põhimõte „meie huvid on esikohal“. Jumal mõistab kohut paganate vahel. Relvad muudetakse igapäevase leiva tootmise vahenditeks ja armeekohustuse asemel on tsiviilteenistus. Enam ei harjutata sõja jaoks ja kui keegi kutsukski taplema, ei osataks seda teha. See on imeline, kuid tundub utoopiana.
Kas advendis polegi midagi tänaseks päevaks? Kui nii, siis võiks Piibli kinni panna ja ajalehed lahti lüüa. Nendeski on uudiseid, mis sarnanevad evangeeliumides kirjeldatud maailma lõpu sündmustele.

Millal tuleb Inimese Poeg tagasi?
Juba Jeesuse eluajal küsisid ta õpilased: „Millal saabub Jumala riik?“ Kui Jeesus oli surnud ja üles tõusnud ning Püha Vaim välja valatud, tundus, et see kõik saabub kohe-kohe. Kuid esimene põlvkond nägi küll Jeruusalemma hävingut, aga Issand ei tulnud. Kui evangelistid hakkasid Jeesuse tegusid ja kõnesid kirja panema, elas juba teine ja kolmas põlvkond kristlasi, kes samuti küsisid: „Millal?“ Jeesus oli seoses oma taastulekuga rääkinud maavärinatest, tunnustähtedest taevas ja sõdadest. Kõik need pildid olid juutlikus apokalüptilises kirjanduses tuntud. Need „aja märgid“ on tänini aktuaalsed ja erutavad meid, kuid ei anna küsimusele „millal?“ siiski ühest vastust.
Ja siis meenub evangelistile Jeesuse sõnumi tõeline rõhuasetus – valvake! Valvsus on sild üle reaalsuse kibeda kuristiku nende tõotusrikaste nägemuste juurde. Olla valvas, tähendab vaadata, kuulata ja registreerida, mis toimub meie ümber nii heas kui halvas mõttes. Jumal oli prohveti läbi andnud tõotuse: „Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed“ (Js 43:19).

Märgakem väikeseid samme
Pikk ootus hajutab tähelepanu. „Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine. Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust – sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega taibanud midagi…“ (Mt 24:38jj). Kas me märkame neid väikeseid alguseid, mis muudavad meie maailma Jumalale meelepärasemaks ja inimlikumaks? Just nendele viitab Jeesus viimset kohtupäeva kirjeldades: „Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde” (Mt 25:35j).

Iga silmapilk kannab endas tuleviku tõotust
Jumala igavene tulevik on juba meie keskel. Erilisel viisil sünnib see Petlemma sõimes, karjastele väljal ja tarkadele hommikumaal. Meie keskel sünnib tulevik enamasti vaikselt. Andkem talle neil päevil oma hääled ja sära. Jõulud ütlevad, et tulevik on juba alanud, kuid me pole veel eesmärgile jõudnud. Kirikuaasta järgneb kirikuaastale, advent advendile. Küsime koos lastega: „Millal ometi?“ Jeesus aga ütleb: „Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! … Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!“ (Mt 24:42,44).
Advent ei ole ainult õdus küünlavalgus ja piparkoogilõhnalised kohviõhtud. Adventajal on globaalne ja isiklik mõõde, sellepärast – valvake!