Otsing

Detsember 2020 21 ahvenamees
Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon

Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed kiitsid Jumalat rahu eest maa peal. Paraku on meie jaoks jõuluaeg üks kiiremaid ja närvilisemaid perioode aastas. Jõulurõõmu otsimine on üks põhjusi, miks jõulu ajal rõõmust rääkida. Võib-olla aitab rõõmutunde mõistmine kaasa ka selle kogemisele.

Kristlase jaoks on lunastuskindlus ja Jumala lähedalolu kogemus püsiva rõõmu allikaks.

Rõõmust Piiblis
Uues Testamendis on rõõmust juttu 108 korda. Sealjuures murest vaid 21 ja kurbusest 16 korda. See näitab, et Pühakiri on oma alatoonilt rõõmus raamat.
Rõõm on Vaimu vili. Gl 5:22 nimetab Vaimu vilja loetelus rõõmu teisena pärast armastust. See tähendab, et nende elus, keda juhib Jumala Vaim, peaks olema näha rõõmu. Kristlase jaoks on lunastuskindlus ja Jumala lähedalolu kogemus püsiva rõõmu allikaks.
Rõõmu kogevad ka need, kes otsustavad taevariigi kasuks. Mt 13:44 võrdleb taevariiki põllusse peidetud aardega. Leidja müüb rõõmuga kõik ära ja ostab selle põllu. Põllu hind oli väärt ostja kogu varanduse. Sinna peidetud aare oli boonuseks.
Rõõm ei ole ainult inimeste asi. Sellel on ka taevalik mõõde. Lk 15:10 räägib meile, et Jumala inglite seas tõuseb rõõm ühe patuse pärast, kes meelt parandab. See tähendab, et meie pöördumine ja meeleparandus on taevase rõõmu põhjuseks.
Rõõmu võivad sisaldada ka kannatused, kui on, mille nimel kannatada. Kl 1:24 räägib Paulus, et tema on koloslaste ja koguduse pärast kannatamise üle rõõmus. Kannatamine teiste ja millegi endast suurema pärast on olnud suurte jumalameeste ja riigijuhtide osa. Kõige suurem üksus, mille pärast saab kannatada, on Jumala riik.

Rõõmutunde põhjustest
Rõõm võib kaasneda meeldivate tegevustega, teiste aitamisega, eneseteostusega, Jumala kogemisega. Paljudel juhtudel võib olla rõõm nii meie tegemiste põhjus kui ka tagajärg. Meil on kalduvus kogeda rõõmu, kui kohtame ootamatult midagi või kedagi tuttavat võõras keskkonnas. Näiteks võib olla selleks kaasmaalase äratundmine võõras linnas välismaal. Usklik inimene rõõmustab, kui kohtab Jumalat argisündmustes.
Nii rõõmu põhjus kui ka tähendus võivad olla erineva üldistuse määraga. Kui ütleme, et mind rõõmustab ports jäätist või mind rõõmustab elu ise, on need kaks täiesti erineva kaaluga väidet. Need, kes suudavad rõõmustuda olemuslikust, on elurõõmsad inimesed.
Oluline osa rõõmustamisvõimel on lapsepõlvel ja kasvatusel. Need, kes on noores eas rõõmu kogenud ja keda on õpetatud, kuidas olla rõõmus, tulevad sellega ka täiskasvanueas paremini toime. Rõõmutu lapsepõlv ei pruugi sealjuures tähendada edaspidist rõõmutut elu, vaid pigem võimalust ja vajadust õppida rõõmustama.
Rõõmul on väga tihe seos meie enesehinnanguga. See, mis toetab meie enesehinnangut, väärikust, muljet ja toimetulekut, tekitab meis positiivseid emotsioone. Lihtne näide võiks siinkohal olla meie rõõmus reaktsioon komplimendile.

Rõõmu mõju inimsuhetele
Rõõm ei jää ainult inimese hinge või inimese ja Jumala vahele. See mõjutab inimsuhteid ja elukvaliteeti üldse. Rõõm on tihedalt seotud inimese õnnetundega. Üldiselt on nõnda, et mida rohkem kogevad inimesed positiivseid emotsioone ja mida vähem negatiivseid, seda õnnelikumad nad on.
Rõõmukogemus lähendab inimesi. Me tahame olla nende seltsis, kes meie tuju heaks teevad, ja väldime tuju rikkujaid. Öeldakse, et naer on nakkav. Kuna naer on sageli rõõmu väljendus, saame öelda, et ka rõõm on nakkav.
Siiski võib rõõm inimesi ka lahutada. Esiteks olukorras, kus keegi suhtlusringkonnast on läbi põlenud või isegi depressioonis. Sellises seisundis inimesel on raske mõista teiste rõõmu. Teiseks võib tekkida rõõmsameelsel üleolekutunne teiste suhtes, kes oma iseloomult või meelelaadilt on vähem rõõmsameelsed või isegi kurvapoolsed.
Usun, et me kõik tahame rõõmu kogeda. Selle põhjuseks võib olla näiteks inglikuulutus, taevaste asjade mõistmine, ilmutusest osasaamine, Jumala lähedalolu kogemine. Midagi saame ka ise enda ja teiste rõõmustamiseks teha. 2Kr 13:11 julgustab meid: „Lõppeks, vennad, olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega!“

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke