Otsing

Detsember 2021 21 dostojevski
Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust

Tänavu tähistati F. M. Dostojevski 200. sünniaastapäeva. Tõelise prohvetina nägi ta ette suurinkvisiitorite tulekut ja võimu triumfi õigluse üle. Oma nägemuste foonil otsis ta siiski päästvat sõnumit. Dostojevski sündis Moskvas. Vanemate soovil sai ta inseneri hariduse, kuid pidas seda ametit lühikest aega. Teda huvitasid inimesed. 17-aastaselt kirjutas ta oma vennale Mihhailile: Inimene on saladus… Ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene.
1848. aastal ühines ta ametnikest, ohvitseridest ja üliõpilastest koosneva riigi- ja kirikukriitilise ringiga. Kuid nende seas oli reetur. Terve grupp mõisteti surma. Kohtuotsus tuli koheselt täita. Nad rivistati üles ja sõdurid panid püssid palge, kuid viimasel hetkel tuli tsaarilt armuandmise käsk.

„Igaüks meist on kõigi ja kõige eest vastutav; inimesed ei tea seda, aga kui nad teaksid, oleks juba homme siin paradiis.“

Dostojevski kirjutab vahetult pärast seda: Seisin täna kolmveerand tundi surmaga silmitsi, elasin läbi elu viimase silmapilgu, aga hakkan nüüd veel kord elama… Elu on kingitus, elu on õnn, iga minut võib tähendada igavest õnne.
Neli vangiaastat möödusid Siberis, järgnes ajateenistus Semipalatinskis. 1859. aastal lubati tal Venemaa lääneossa tagasi pöörduda.
Dostojevski õppis lugema nelja-aastaselt ‒ vanaema kõrval Piibli tekste veerides. Teel Siberisse kingiti talle Uus Testament, ainus sunnitöölisele lubatud raamat. See leiti 1983. aastal Moskva muuseumist. 200 allakriipsutatud kirjakohta ja hulk märkmeid leheservadel näitavad, et teda huvitasid kolm teemat: kuidas jõuda kahtlusest usuni, ülestõusmine ja Kristuse isik.


Dostojevski loomingus on Piibli teemadel keskne roll. Romaanis „Kurjad vaimud“ kasutab ta motona tsitaati sigadest, kes heidavad end järve (Lk 8:3–36). „Vennad Karamazovid“ motoks on: Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja (Jh 12:24). See salm seisab ka Dostojevski hauasambal.
Romaanis „Kuritöö ja karistus“ räägib Raskolnikov uurija Porfirile uuest Jeruusalemmast kui inimkonna eesmärgist. Porfiri küsib üllatunult: „Te usute ikka veel Uude Jeruusalemma?“ – „Usun,“ vastab Raskolnikov kindlalt. „Kas te usute ka Jumalasse?“ – „Usun,“ kordab Raskolnikov. „Kas te usute Laatsaruse ülestõusmisse?“ – „Usun.“ „Kas te usute sellesse sõna-sõnalt?“ – „Usun.“ Iga vastusega üllatus kasvab. Üldist usku leiab ikka, aga uskuda Laatsaruse ülestõusmist tähendab usku konkreetsesse ajaloolisse sündmusesse ja Jeesuse meelevalda.
Vahetult pärast seda vestlust näeb Raskolnikov Sonja juures Uut Testamenti ja palub tal Laatsaruse ülesäratamise lugu ette lugeda. Tekib vaikus, sest lugu kirjeldab ta enda olukorda. Ta on surnud, kuid tahaks üles tõusta ‒ tahaks elada. Eriti puudutavad teda Jeesuse sõnad: Mina olen ülestõusmine ja elu (Jh 11:25). Sealt algab Raskolnikovi muutus ja tervenemine.
Kirjanik leidis, et läänelik mõtlemine on liialt individualistlik. Õigeusus püütakse ühist näha. Kuid ühtsus tähendab ka seda, et „igaüks meist on vastutav kõigi eest“. Iga mõte, iga sõna, iga tegu omab mõju tervele kogukonnale.
Selle illustreerimiseks toob ta kaks näidet. Keegi vihastab väikse lapse peale, see jätab jälje kaitsetu lapse südamesse. Külvatud kuri seeme võib mingil hetkel tärgata.
Sa pead tunnistama oma süüd, kui oleksid võinud olla valguseks, aga ei olnud. Kui oleksid ka teisele teed valgustanud, poleks teine võib-olla sinu valguses kuritööd sooritanud.
Dostojevski tütar Ljubov kirjeldab oma isa viimaseid tunde: Ta lasi kutsuda preestri, pihtis ja sai osa pühast õhtusöömaajast. Kui vaimulik oli ära läinud, lasi ta meil tulla oma tuppa, võttis meie väiksed käed oma kätesse ning palus mu emal veel kord Piibel avada ja lugeda lugu kadunud pojast. „Mu lapsed, ärge unustage kunagi, mida te just kuulsite,“ ütles ta nõrga häälega, „usaldage Jumalat ja ärge kunagi kahelge tema andestuses. Ma armastan teid väga, aga minu armastus pole midagi Jumala lõputu armastuse kõrval kõigi inimeste vastu.
Dostojevski loomingu mõtte võib kokku võtta: kahetsuseta, pöördumiseta ja andestuseta ei saa inimene oma sisemisest lõhestatusest terveneda.

 

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke