EBFi aastakoosoleku ühishääl kõlas Tallinnas

10/2016 23 ebf tln
Erki Tamm, EKB Liidu president, tekst ja foto

EBFi aastakoosolek (28.09.–01.10.) toimus Tallinnas. EBF ühendab baptistiliite Euroopast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast. Seekord oli esindatud 41 liitu. Avateenistusel Oleviste kirikus laulis koguduse ülistuskoor, jutlustas EBFi president Asatur Nahapetyan.
Aastakoosolekute keskne kasu on kindlasti delegaatide omavaheline kontakt ja baptistide laiema perekonna osadustunde tugevdamine. Suur tähendus on ka kohtumise aruannetel ja otsustel. EBFi peasekretär Tony Peck rõhutas, et vastuvõetud pöördumised ja otsused sõnastavad neid arusaamu, mida me kõik ühiselt tahame öelda. EBF on oma tervikus mitmekülgsem kui ükski tema liikmesliit. Kes neil kogunemistel on baptistide diskuteerimisele kaasa elanud, võib aimata, kui lai on erinevate maade ja kultuuride usukaaslaste arvamusspekter. Konverentsipäevade suur õnnistus oli valmisolek üksteist mõista, nagu ka valmidus ja motiveeritus ühiseks teenimiseks.



Neljal päeval saadi vaimulikke impulsse teemal „Baptistlik identiteet konfessioonijärgsel ajastul”. Ettekanded olid erinevatest vaatenurkadest ja teemat jätkati väikegruppides.
Järgnesid EBFi üksikute töögruppide ja komiteede aruanded, nagu naistöö, noorte- ja lastetöö, Euroopa baptistide ühine Õppekeskus Amsterdamis (IBTSC).

Lähemalt esitleti ka märtsis 2017 alustavat Transform-programmi, kus hakatakse liikmesliitude noori juhte tulevasteks ülesanneteks koolitama.
Sissevaateid meie ühiskondlikku seotusesse ja vastutusse pakkusid Euroopa Liidu Eesti saadik Tunne Kelam, kes küsis ‒ „Kas demokraatial on tulevikku ilma Jeesuseta?” ‒ ja Euroopa Kirikute Konverentsi (KEK) peasekretär P. Heikki Huttunen.
Eriti kaasahaaravad olid lood ja teated, mida delegaadid oma kodumaalt kaasa tõid. Osasaamine nendest väljakutsetest ja ülesannetest, mille ees meie õed-vennad teistes, geograafiliselt sugugi mitte nii kaugetes maades seisavad, kujundas konverentsi atmosfääri. Ukraina esindajad rääkisid rahvusvahelisest misjonikohtumisest, mille järelmõjuna Ukraina president Petro Porošenko kirjutas alla seadusele, mis kaasab vabakirikud reformatsioonijuubeli 2017 tähistamisse. Kahjuks hõõgub Ukrainas poliitiline ja sõjaline konflikt edasi ja tulevik on ettearvamatu.

Liibanonis, mis on vastu võtnud suurema osa Süüria põgenikke, tuleb nüüd juba üks põgenik kahe liibanonlase kohta. Sellega kaasnevaid väljakutseid võime vaid aimata ja Liibanoni baptistide teenimine on juba ammu väljunud nende koguduseruumidest.
Sarnaste ülesannete ees on ka Türgi väike baptistiliit. Seal vajatakse tungivalt nii eestpalveid kui rahalist tuge. Nende toetuseks võeti aastakoosoleku lõpul vastu ka pöördumine.

Kaks järgmist pöördumist kõnelesid sellest, et kristlik misjon tähendab evangeeliumi esitamist nii sõnas kui teos. Samuti väljendati seisukohta inimvihkajaliku sõjapidamise vastu Süürias.