EBFi asepresident Meego Remmel seisab evangeeliumi leviku eest

23 ebf jerevan
10/2017

Kui suur on tänane EBF?

Euroopa Baptistiföderatsioon loodi 1949. aastal. Jätkuvalt kasvava osaduskonnana ühendab EBF praeguseks juba 826 000 inimest rohkem kui 14 000 kogudusest, 54 liidust ja 5 partnerorganisatsioonist üle Euroopa ja Venemaa, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida. Samas tehakse koostööd ka baptistidega, kes EBFi ei kuulu. Meie piirkonnas esindab EBF ka Baptisti Maailmaliitu.

Kas EBFis on liikmesliitude eestpalvekalender?

Jah, on küll. Igal nädalal palvetatakse ühe liikmesliidu ning sellega seotud maa ja rahva eest. Veebruarikuus, mil tähistame nii Eesti baptismi kui ka Eesti Vabariigi aastapäeva, palvetatakse Euroopa ja Venemaa ning Kesk-Aasia ja Lähis-Ida kogudustes samamoodi meiegi eest. Antud palvesoovid on kirjas EBFi veebilehel.

Kuidas leiaks meie ringirändav usukaaslane Euroopas lähedase koguduse?

Kindlasti tasub külastada EBFi veebilehte ebf.org ja leida sealt vastava maa sõsarkoguduste esindajate kontaktid või antud liidu veebileht, kus koguduste asukohad täpsemalt kirjas. Nagu on tavaks meie koguduste liidus, nii tervitatakse mujalgi külalisvendi ja -õdesid külalislahkelt.

Millist vilja on kandnud EBFi ja Eesti koostöösidemed?

Eesti EKB Koguduste Liidul on olnud eesõigus juba kahel korral võõrustada EBFi aastakoosolekut. Kui 1990ndatel aastatel tuldi Eestimaale eelkõige uudistama, kuidas ümbersündinud riik ja liit toimivad, siis mullu külastati meid juba kui olulist panustajat EBFi missiooni elluviimisel. Teatavasti töötab EBFi asepeasekretärina Kohila koguduse diakoniss Helle Liht. Teoloogiakomisjoni on vedanud EBFiga seotud teoloogilise hariduskeskuse IBTSC üks juhtidest pastor Toivo Pilli. Noorsootöö võrgustiku eestvedajateks on nii Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli kui ka Liidu Noorsootöö Keskuse juhataja Sven-Joonatan Siibak. Kosovos on missioonil Daily ja Dejan Adam. EBF on toetanud mitme koguduse rajamist Eestimaal. Samas oleme üheskoos võinud ja võime tulevikuski tuge pakkuda vendadele-õdedele, kes kannatavad raskusi, usuvabaduse piiramist, tagakiusu, vangistamisi, märtrisurmagi. Osadus ja suhtlus Jeesuse nimel on jumalikult antud kingituseks ja inimlikult rikastavaks kogemuseks üle aegade ja erisuste siinpoolses maailmas.

Millised olid EBFi viimase (Tallinna ja Jerevani vahelise) tööaasta teetähised?

Käesolev aasta märgib 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest. Juubeli tähistamisel on üle Euroopa ja selle piiridegi teadvustatud ka (ana)baptistide veendumusi Jeesuse järgimisel ja evangeeliumi kuulutamisel. Näiteks aitasid Ukraina baptistid korraldada Kiievis enam kui 100 000 inimest Maidanile kokku toonud evangeelse vabaõhuteenistuse. Läbi aasta oli rõhuasetus sellel, mida väljendati ka EBFi aastakoosolekul Jerevanis, et reformatsioonist peaks rääkima mitte niivõrd mineviku-, kuivõrd olevikuelu plaanis: ecclesia semper reformanda est ('kogudust peab alati reformima').

Millele pööravad tähelepanu EBFi aastakoosoleku resolutsioonid?

EBFi aastakoosolek võttis vastu neli resolutsiooni. Esimene neist rõhutas, et baptistidena peame jätkuvalt abieluks mehe ja naise vahelist eluaegset liitu. Teine resolutsioon selgitas, et nn terrorismivastased seadusandlikud algatused seavad mitmel pool usuvabadusele rangeid piiranguid. Venemaal, näiteks, nagu tõdeb kolmas resolutsioon, on hakatud ahistama ka kristlikke usukogukondi, rääkimata illegaliseeritud Jehoova tunnistajatest. Neljas resolutsioon rõhutab põgenikena oma kodudest lahkuma sunnitud kristlaste õigust jätkata elu Iraagis, naastes oma ajaloolistesse kodupaikadesse. Kõik resolutsioonid ja muudki huvipakkuvad dokumendid on leitavad inglise keeles EBFi veebilehel.

Mida soovid asepresidendina viia EBFi ühistöösse ja mida tuua sealt Eestisse?

Vabatahtliku töötegijana EBFi asepresidendiks kandideerimise ettepanekut palves kaaludes kõnetas Jumal mind sellega, et kui paljud kristlased peavad tänapäeva maailmas kogema palju suuremaid ahistusi ja ahastusi, siis minul ja meil on Eestimaal – vaatamata kõigele – palju suuremaid vabadusi ja võimalusi oma usku praktiseerida ja kuulutada. Jeesuse eeskujul oleme kutsutud elama ja teenima mitte omaenda elu ja õiguse nimel, vaid Jumala riigi ja tema õiguse nimel. Nii tahan minagi seista üle kõige tema kuningriigi ja selle evangeeliumi vaba leviku eest, olgu Eestimaal, Euroopas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas või kus iganes maailmas tema nimel tuleb olla.

 

Erki Tamm: Euroopa Baptistiliidu (aastakoosoleku) formaat on platvorm baptistliku taustaga kristlaste kohtumiseks ja koostööks.

Me elame võrgustikuühiskonnas. Info levib sotsiaalmeedia kaudu küll kiiresti, kuid probleemide mõistmiseks ja üksteise toetamiseks peavad inimesed reaalselt kokku saama. EBFi võrgustikku kuuluvad Kesk-Aasia ja Lähis-Ida kogudused vajavad eriliselt teiste kristlaste toetust. Hämmastav oli kuulda Iraagi baptistikoguduste teenimistööst riigi sisepõgenike heaks, olenemata nende usulisest tagapõhjast. Näiteks 2014. aastal, kui Bagdadist otsis varju pool miljonit sõjapõgenikku, osteti ameerika kristlaste abiga hoone, millesse mahutati 100 peret. Sellest hoolimata kannatavad kristlased seal tagakiusu all.

Islamiusulise elanikkonna enamust omavates riikides puudub üldjuhul kristlaste jaoks praktiline usuvabadus. Turkmenistani baptistiliidu esindaja sõnul kutsub riigipea üles rahvast järgima aktiivselt islami tradistioone. Kristlikke kogudusehooneid rüüstatakse, kristlikku kirjandust hävitatakse, teenistuste ajal tungitakse palvelatesse ja inimesi vangistatakse nende usu tõttu.

Samas võivad inimlikult rasked olukorrad tuua kaasa evangeeliumi leviku kasvu, nagu see on juhtunud Ukrainas. Ida-Ukrainas jätkub sõjaolukord ja inimesed hukkuvad. Riigi presidendi toetusel aga reformatsiooni aastat tähistavate evangeelsete kristlaste eestvedamisel korraldatud suurüritusele tuli Kiievisse kokku üle 100 000 uskliku.

Armeenia Baptistiliidus on viimase 25 aasta jooksul toimunud erakordselt kiire kasv. 90ndate algusest alates on koguduste liikmeskond kasvanud 300-lt 6000-le liikmele.

Lääneriikides on üksikute julgustavate näidete kõrval (Austrias) koguduste areng takerdunud sekularismi kasvu tõttu, mis röövib kogudustelt jõu. Prantsuse baptistide esindaja, Marc Deroeux küsis: „Kuidas on võimalik rääkida ühiskonnale Jumalast, kui jumala mõiste on kaotanud tähenduse?!” Samas leidis ta, et inimesi kõnetab Jeesuse järgijate autentne usk, tunnistus oma nõrkusest ja Jumala väest Jeesuses.