6/2008 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär
Aastaid kestnud protsess Baptisti, Metodisti ja Misjonikiriku ühinemiseks sai Göteborgis 4.-9. juunini peetud konverentsil veelkordse kinnituse. Üle 2000 delegaadi eri denominatsiooni kogudustest tegi ajalugu, võttes vastu deklaratsiooni, milles kinnitatakse senist ühinemissuunda.
Esimene oluline otsus ühendas kolme kiriku noorteorganisatsioonid, mida kutsutakse „oikumeenia" (equmenia) ja millel on ühine juhatus.
Teine otsustus puudutas kolme kiriku ühinemist. Paljude aastate jooksul on toimunud hulgaliselt diskussioone. Ühtekokku ligi 100 000 kristlast ühendavad kirikud tunnistavad mõningaid erinevusi, kuid peamisena nähakse ühist missiooni olla Jeesuse Kristuse tunnistajad.
Pühapäeval, pärast nelja päeva koosolekuid, seminare ja arutelusid, deklareeriti ühist otsust: „Kolm osaduskonda saavad olema ühine kirik!" Nüüd alustatakse selle ühise uue kiriku ülesehitamist, mis peaks oma lõpliku vormi saama aastatel 2010-2012.
Konverentsil anti teada ka metodisti kiriku liitumisest juba ühise baptisti ja misjonikiriku seminariga.
Seekordne suur-konverents ühendas tegelikult kolme kiriku eraldi toimunud konverentse ning ühiseid istungeid, kontserte ning jumalateenistusi. Allakirjutanu võis koos abikaasaga kaasa teenida ka suurel püha õhtusöömaaja jumalateenistusel. Laupäevaõhtusel teenistusel „Gothia Towers" hotelli hallis võttis jumalateenistusest osa üle 4000 inimese, kellest paljud olid kohalikud usklikud. Rootsi läänerannikut iseloomustabki suurem koguduste kontsentratsioon ja aktiivsus.
Kõrvalttulijana jäävad ehk mitmedki taotlused ning ka põhjused lõpuni mõistmata. Siiski oli huvitav jälgida toimunud arutelusid. Paneeldiskussioonis osalesid nii ühinevate kirikute juhid, aga ka kriitikud samade kirikute liikmete hulgast. Avameelsus, konstruktiivsus ja julgus oma teistsuguseid seisukohti väljendada oli siinseid kogemusi arvestades meeldivalt üllatav. Peamine kriitika keskendus küsimusele, kas kirikute (ja koguduste liitude) ühinemine aitab paremini teostada koguduse peamist kutsumust ehk evangeeliumi kuulutamist. Ühinemisprotsessi üle heideti küllalt valusat naljagi. Mitmed kriitikud leidsid, et kirikute formaal-juriidiline liitumine ja kantseleide ühendamine ei pruugi sama kaasa tuua linnades ja külades, kus on välja kujunenud kohalikud traditsioonid. Samas on paljud kohalikud kogudused juba praegu omal algatusel ühinenud. Paneelis osalenud Maailma Baptistiliidu (BWA) president David Coffey väljendas 100 miljoni baptisti esindajana paljude imestust taoliste arengute suhtes Rootsis. Siiski pole selline lahendus tema sõnul maailmas unikaalne. Konverentsil sageli jutuks olnud ühinevate kirikute erinevaid suurusi silmas pidades (misjonikirikus on teistest kordades enam liikmeid) pööras ta tähelepanu konverentsil kasutatud purjelaeva sümbolile, öeldes et laeva ei pane liikuma mitte purje suurus, vaid tuul. Sel moel viitas ta Pühale Vaimule, mille vägi kogudused tõeliselt võimekaks muudab.
Samas ei saa sugugi alahinnata nimetatud kirikute tööd rootsi ühiskonnas ning misjonitööd üle maailma. Konverentsil tervitati mitukümmet inimest, kes vabatahtlikena mõne kuu jooksul on maailma väga erinevates paikades osalenud misjonitöös ning pikaaegseid misjonäre Kongost, Indiast, Hiinast, Jaapanist, Eqvadorist jne. Uuele misjonipõllule, Hispaaniasse sisserännanud equadorlaste sekka, läkitati välja abielupaar, kellele paluti Jumalalt õnnistust. Võimas oli vaadata, kui ordineerimistalituseks kogunes lavale mitukümmend pastorit ja diakonit, kes said õnnistatud teenimistööle. Ordineeritud vaimulike hulgas oli hulgaliselt ka naisi.
Pidades silmas aastatepikkuseid sidemeid meie koguduste ja liitude vahel, tuleb tõdeda, et tänaseks on paljud kontaktid eriti kohalike koguduste vahel minevikku jäänud. Misjonikiriku ja teiste Rootsi kirikute väga kiire reageerimine nõukogude korra lagunemise käigus tekkinud vajadustele Eestis on täna asendunud nõutusega mõlemalt poolt – kuidas edasi? Kohtumistel misjonikiriku misjonijuhi Bertil Svenssoni ning Euroopa ning Ladina-Ameerika tööharujuhi Bertil Wideni ning Lars Kallforsi, Göran Holmbergi, Torgny Vebäcki ja Hans Ollssoniga analüüsisime liitude vaheliste ühisprojektide sujumist. Kuna rootslased on aastaid toetanud Sõbra Käe kaudu tehtavat sotsiaaltööd, tunti elavat huvi tänaste arengute või paraku ka nende puudumiste üle. Samuti kõneldi seminari finantsolukorrast, millele püütakse abi leida fondidest, millest toetatakse raamatukogusid. Selge toetuse sai palve aidata ellu viia Laste- ja Noortetöö Keskuse visioonikoja ideed, et praegune poole kohaga töötav lastetöö koordinaator võiks enda kanda võtta ka noortetöö ühisprojektide korraldamise ning saaks selle eest ka tasustatud. Sügiseks on kutsutud EKB liidu juhatus oma kolleegidega kohtuma Stockolmi.
Lõunalauas toimunud avameelse vestluse käigus küsis Rootsi Baptistiliidu peasekretär Karin Wiborn otsekoheselt, miks Eesti liidu kontaktid on olnud aktiivsed eelkõige misjonikirikuga, aga mitte sõsarliiduga. Peab siiski tunnistama, et koostöökatseid on olnud aastate jooksul mitmeid, kuid millegipärast pole need tihedamate kontaktideni viidud. Arvestades Rootsi vaimulikul maastikul toimuvaid muutusi, lubasime hoida siiski ühendust. Samas tunnistas Karin Wiborn, et toimuvad muudatused tekitavad vahel ka temas hirmu.
