Otsing

3/2009

Astrid Raja

Piret ja Tõnu Laikre jagavad imeilusat lugu oma pojast Arielist, kes raske puude tõttu elas siinilmas vaid paar päeva. Ometi olid need täis vanemate hellust ja armastust. Lugu räägib kõige selgemal moel, et iga inimene on hindamatult väärtuslik ning vajab ja väärib armastust.

Ema (Piret): Meil on kaks poega ja ootasime kolmandat. Uuringutel leidsid arstid, et midagi on väga valesti. Diagnoos: anentsefaalia, väärareng – lapsel puudub üks ajupoolkera.

.

Seda on Eestis ka varem esinenud. Selle põhjust ei teata. Kas juhtus raseduse algfaasis midagi: kokkupuude mürkainega, ülekoormus, infektsioon? Arstid teatasid, et laps ei ela sünnitust läbi või elab vaid loetud päevad. Sellise diagnoosiga ei anta talle mingit arstiabi. Soovitati tingimata teha abort: „Milleks ennast ja last piinata – te olete ju tore perekond, teil on kaks tervet last." Suhtumine oli hoolitsev, minu jaoks võeti aega. Kuid lõpliku otsusega oli neil üsna kiire: laps mu sees oli juba mitu kuud vana.

Kui olin kohutavast uudisest pisut toibunud, vastasin, et tahan sellest kodus rääkida. Ka olin lubanud kolme päeva pärast esineda soololauluga Eesti Gospelmuusika Auhinna jagamisel.

Arst soovis nii mulle kui abikaasale täpsemalt selgitada, mida antud diagnoos endast kujutab ning mida see meie jaoks tähendab. Mind loodeti hiljemalt viie päeva pärast haiglas näha.

Tulin nuttes koju ja rääkisin Tõnule kõigest. Otsustada oli raske, sest ka mu varasemad sünnitused olid olnud suhteliselt rasked. Tõnu vastus abordile oli algusest peale kindel EI, kuid ta ütles, et seekord pean lõpliku otsuse tegema siiski mina ise.

Isa (Tõnu): Tol õhtul, kui otsisime internetist selle haiguse kohta lisainfot, panid avanevad fotod seest pööritama. Järgmisel päeval helistasime oma vaimulikule emale Rael Laurile. Temagi pidi kord matma oma väikese lapse. Rael vastas: „Kui Allan (Raeli abikaasa) veel elas ja keegi tuli abordi kohta nõu küsima, siis leidsime, et see valik võiks päevakorda tulla ainult siis, kui on meditsiiniliselt kindlaks tehtud otsene oht ema tervisele." Kuid nüüd oli see ema jaoks tavaline sünnitus.

Ema: Järgnesid ärevad päevad. Kõik tundus absurdne. Olime Tõnuga suured abordivastased, kuid nüüd vaatasime sellele ise otsa. Meid pandi proovile ja see ei olnud enam nii lihtne. Ka mitmed lähisugulased olid arstidega ühte meelt.

Elasin läbi mitmeid murdepunkte. Jumala ees leidsin kirjakoha „Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks" (Jk 2:13).

Neil päevil harjutasin oma laulu, kus on refrään „armastus ja halastus, läbi kõige need mul näitavad teed". Sain vastuse: ma tahan selle lapse ilmale tuua, ma tahan olla halastaja. Rahu tuli südamesse.

Isa: Saabus arstidega kohtumise päev. Veelkord tehti ultraheli. Ruumis oli vaikus, kõik jälgisid ekraani. Doktor lihtsalt selgitas Piretile üle, mis lapsel viga on. Siis tuli jutuajamine teises ruumis. Kui kinnitasime oma otsust laps ellu jätta, siis arvas arst, et on oma tööd kehvasti teinud ja pakkus kohtumist teise arstiga. Ta vaatas meid kui elukaugeid, veidi kummalisi inimesi.

Ema: Edasi elasime nagu normaalsed inimesed. Olin rõõmus rase naine. Enne sünnitust tehti kolmas ultraheli. Muidugi ootasin suurt imet, kuid samas olin valmis ka kõige hullemaks.

Isa: Meie rahu pani arstid muretsema, küsiti, et kas te ikka saate aru, mis ees ootab? Lõpuks ei jäänud neil muud, kui tunnustada meie otsust. Lapse sünnini jäid vaid mõned nädalad.

Ema: Oli 26. juuni 2008 öö. Kella kahe paiku algas verejooks. Me teadsime, kuidas käituda – kihutasime ohutulede vilkudes mööda tühja Sõpruse puiesteed autoga otse haiglasse. Iga minut oli kallis, meie elud olid jälle ohus. Tehti keiserlõige. Kõik läks kenasti, Ariel elas!

Isa: Võtsin ta sülle ja ühe hetkega oli see laps nii armas. Ta pea oli kõike muud kui ilus, kuid see polnudki enam tähtis. Ta oli meie poeg, me armastasime teda ja tahtsime teha tema heaks kõike.

Me ei teadnud, palju elupäevi Arielile antakse, seepärast tahtsime tingimata olla temaga kogu aja koos. See tähendas võitlust mõne töötajaga, sest peale sünnitust taheti meile anda nn puhkust ning laps meie juurest ära viia. Lõpuks toodi ka Piret intensiivist vabasse üldpalatisse, kus saime kõik kolmekesi koos olla.

Ema: Arieli seisund oli üsna vilets, kuid siiski nii stabiilne, et meile anti lootust varsti koju minna. Kuid siis, 65 tundi pärast oma sündi ta suri. Meie kätel. Nutsime tükk aega, enne kui õe kutsusime. Vaid loetud tunnid hiljem suri raskesse haigusesse ka Rael, kes elas meile lõpuni kaasa.

Isa: Kaunil Viljandi metsakalmistul on Arieli hauakivil sõnad „Meie vahele salaniit siiski jääb" (Laul Timmile, A. Noormets). See salaniit on täiesti olemas.

Küsiti kord, kas see sündmus koormab meid siiani? Ei, kuid meid koormaks süü, kui oleksime otsustanud teisiti.

Ema: Mitmed on uurinud, kas meil polnud küsimust: miks kõik nii läks? Muidugi oli, kuid südamesse jäi Aamo Remmeli sõnum: "Jah, kuigi meile ei tundu see nii, olen veendunud, et Jumala tee on õige. Tema ei eksi kunagi."

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke