Otsing

Detsember 2021 18 orajoe 1973
Tõnu Lehtsaar, Kolgata koguduse diakon

Hiljuti jõudis vaatajateni Ermo Ripsi kaheosaline film "Mälestusi Kolgata koguduse laagritest". Film on kõigile kättesaadav Youtube’is. Filmi põhisisuks on ülevaade koguduse laagritest kolmekümne aasta jooksul, alates möödunud sajandi seitsmekümnendatest aastatest. Kuigi pealkiri viitab ühe koguduse laagritele, annab linateos sissevaate ka toonasesse aega.
Peale laagri ülevaate ja ajastu peegelduse kajastab film ka isikulugusid. Toonased noored on täna keskeas, mitmed igavikus. Mõnegi elukäik pani kaasa elama, teise oma jällegi järele mõtlema.
See film on minu kodukogudusest. Aastal 1973 tegin Orajõe laagris oma otsuse järgida Jeesust. Paljud filmis nähtud inimesed on olnud mu õpetajad ja juhatajad. Mitmed olid ja on praegu mu teekaaslased.

Geenid loovad potentsiaali, ühiskond võimalused, kuid inimene ise astub oma samme.

Film kui impulss
Saksa keeleruumis on väljend „impulssi saama“. Seda kasutatakse, kui mingi sündmus tekitab mõtteid, elamusi või paneb tegutsema. Jagan mõtteid, mis mul tekkisid laagrifilmi ajel. Minu subjektiivsed arvamised ei puuduta otseselt filmi, vaid pigem filmist ajendatut minu mõtetes.
Ellu jäävad need, kes arvestavad aegade muutumisega. Nagu evolutsiooniteooria väidab, et kohanemisvõime on liigi säilimise eelduseks. Muutuste eitamine oleks endale valetamine. Minu jaoks on selles teatud dilemma. Kutsub ju Pühakiri meid mitte muganduma selle ajastuga ega saama maailma sarnaseks. Arvan, et kristlase kohanemine tähendab ajastuomaselt ja ajastukohaselt evangeeliumi kuulutamist. Vorm muutub, sisu jääb.
Jeesust saab järgida igal ajal. Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! (Mt 16:24). Ajastu, milles elame, annab sellele kutsele tähenduse. Nõukogude ajal tähendas see otsest vastandumist valitsevale ateismile. Täna tähendab see vastandumist inimesekesksele lõbujanusele elutunnetusele. Jeesuse väide, et teie ei ole maailmast, kehtib mõlemal juhul.

Loeb otsus, mitte geenid või ühiskond
Teaduslooliselt ja ka ideoloogiliselt on nii geene kui ka ühiskonda üle tähtsustatud. Nõukogude ajal oli näiteks ühiskond ülitähtis. Üks tippteadlane selgitas mulle, et meie tegelik elukurv oleneb ennekõike meie enda otsustest. Geenid loovad potentsiaali, ühiskond võimalused, kuid inimene ise astub oma samme. See sobib minu arusaamaga, et inimene peab ise otsustama oma jumalasuhte küsimuse. Paljud on teinud oma usuotsuse kristlikes laagrites.
Meie tuleme ja läheme, sõnum Jeesuse lunastusest jääb. Mina ei teadnud noorena suurt midagi Karl Kaupsist. Tänasele noorusele ütleb Osvald Tärgi nimi üsna vähe. Tuleb aeg, kui ei mäletata ka minu põlvkonna tänaseid juhte. Arvan, et meie asi ei olegi meelde jääda, vaid oma tööd hästi teha. Töötegijate olulisuse määrab ürituse tähtsus. Me oleme nii suured, kui suur on see, millele me pühendume.

Osadus on tähtis
Psühholoogia õpetab, et grupi kuuluvustunne oleneb ennekõike kahest tegurist. Esiteks ühised väärtused ja pühendumine ning teiseks võimalik väline surve. Viimase osas on rasked ajad alati kristlasi ühendanud. Ka täna levib kristlus maailmas ennekõike seal, kus on tagakiusu. Oleme surve alt astunud heaoluühiskonda ja ma arvan, et meil on kuulumise ja pühendumisega rohkem raskusi kui sel ajal, millest räägib laagrifilm.

Isiksused jätavad jälje
Elu näitelaval on tegelasi, kes täidavad oma rolli, kuid keda ei mäletata. Filmis nähtud Harri Haamer mõjutas suurt osa nõukaaja põlvkonnast. Meil kõigil on võimalus anda oma panus just selle põlvkonna keskel, kus meie elame. Olen ise keskikka jõudmisel tundnud, et saajast andjaks kujunemine ei olegi nii lihtne.
Olen psühholoogina õppinud, et üks sündmus võib jätta erinevatele inimestele täiesti erineva mulje ja omada erinevat tähendust. Arvan, et see kehtib ka Ermo Ripsi laagrifilmi kohta. Mina igatahes olen tänulik nii tehtud töö kui ka minus impulsside tekitamise eest.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke