Otsing

12/2008 Kaia Kapsta, EKN Eetika ja eluväärtuste ümarlaua projektijuht

Ristiusu sügavuses seisab kogemuses, mis ühendab kõiki kristlasi – Kristuse lunastav surm ja uut elu loov ülestõusmine. Kui ülestõusmispüha jääb oma salapärasuses pigem kirikukeskseks, siis kirikuaasta suurematest pühadest lähevad kogu maailmale korda jõulud. Siis meenutatakse ja mõtestatakse samuti väga keerulisemalt hoomatavat sündmust – Looja ühekssaamist looduga, Jumala sündi inimeste keskele.

Vana Testament kõneleb meile nii jumalatult elavatest inimestest, kui ka nendest, kes otsisid Jumalat. Ta räägib aga ka prohvetitest, kelle kaudu Jumal kõneles kogu inimkonnaga, kes kuulutasid juba ammustest aegadest ette Messia saabumist. Teda kirjeldati ka kui Lunastajat, Jumala Talle, keda viiakse süütult tapalavale, kellest saab asendusohver kogu inimkonna süütegude eest.

.

 

Süütalastepäev kirikukalendris

Iga-aastane jõulumüsteerium avab meile rohkem kui 2000 aastat tagasi Petlemmas toimunud Jeesuslapse sünniloo, kust hakkasid hargnema mitmed sündmused, millest me tänini osa saame. Metafüüsilisel tasandil puudutavad need iidsed lood meid ikka ja jälle, andes inimeseksolemisele teise tähenduse.

Kirikukalendris, 28. detsembril tähistatav süütalastepäev juhib meid ajaloos tagasi Heroodese aega. Tema käsul valati Jeruusalemmas süütute laste verd. Kuninga eesmärgiks oli tappa teiste vastsündinute seas ka kauaoodatud Messias, kellest ta iseendale konkurentsi pelgas. Iisraeli rahvale ei olnud see esimene kord, mil emad-isad kummardusid halades ja leinates oma süütult surnud laste kohale. "Raamas kuuldakse häält, nutmist ja kaebamist on palju. Raahel nutab oma lapsi ega lase ennast lohutada, sest neid ei ole enam" (Mt 2:18).

 

Laste ohverdamine on olnud varasemates kultuurides traditsiooniks

Läbi ajaloo on inimühiskonnal olnud kalduvus arvata endi keskselt välja neid, kes ühel või teisel moel ei kuulunud n-ö soositute hulka. Elujõud, staatus, panus kogukonna tegemistesse on olnud olulised mõõdikud, millega hinnati inimeseks olemise väärtust. Näiteks Skandinaavias on olnud külaühiskondi, kus uskumuste kohaselt peeti puudega lapsi haldjate poolt äravahetatuteks ja nende ohverdamisega loodeti õige laps tagasi saada ning taastada tasakaal suguvõsas. Ka mitmetes teistes kogukondades on üldisemate eesmärkide saavutamise või tasakaalu leidmise nimel toodud ohvriks ühiskonna nõrgemaid liikmeid, kaasa arvatud lapsi. Vana Testamendi päevil ohverdati lapsi ebajumal Moolokile.

Me saame süüdata küünla ja mõelda nendele lastele, kes peaksid küll kuuluma meie lähedusse, kuid keda ühel või teisel põhjusel meie keskel enam ei ole.

 

Inimene on hindamatu väärtusega

Lapsi tuuakse liigagi sageli ohvriks ka tänapäevases asises maailmas. Vastupidiselt möödunule peaks arenenud ühiskonna üheks kriteeriumiks olema hoolekanne oma nõrgemate liikmete eest. Kuid inimelul on ka täna sageli liiga madal hind. Sellest kõnelevad nähtused nagu inimkaubandus ja prostitutsioon; haigete või puudega inimeste ning sündimata laste teisejärgulisus.

Inimelu on habras ja unikaalne selle algusest lõpuni. Kristliku inimesekäsitluse seisukohalt saab inimene ise hinnata ennast ainult sisemiste, subjektiivsete parameetrite kohaselt, objektiivse väärtuse saab talle anda vaid keegi, kes seisab temast väljaspool – taeva ja maa Looja. Vana Testamendi psalmide sõnul on inimene Jumalale kallis ja väärtuslik juba emaüsast saati. "Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu" (Jr 1:5) Isegi siis, kui kõrvalt vaadatuna tundub just see inimene olevat kuidagi teistest vähemväärtuslik, on ta Jumalale kallis ja hindamatu.

 

On lapsi, kes elavad edasi meie mälestustes

Süütalastepäeval, 28.detsembril, saame süüdata küünla ja mõelda just nendele lastele, kes peaksid küll kuuluma meie lähedusse, kuid keda ühel või teisel põhjusel meie keskel enam ei ole. Juhul, kui me saadame emadena ja isadena oma surnud, surnult sündinud või sündimata surnud lapsi igaviku suunas, siis on meil põhjust uskuda, et neil on seal kõik hästi, nad on uinunud oma taevase Isa süles. Meie osaks jääb ikkagi lahkumise valu, mida me peame õppima endaga kaasas kandma, ja andestamine, kui me endi arvates ei teinud piisavalt, et mitte lasta sel haprusel katkeda.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke