Otsing

12/2008 Riina Vändre, Oleviste kogudus

„Teekäija" tundis vahetult enne esimest adventi huvi härra ja proua Rüütli käekäigu ja tegemiste vastu. Nii härra president kui proua Rüütel on jätkuvalt väga hõivatud inimesed ning seotud ülesannetega eesti inimeste hüvanguks. Seda enam rõõmu teeb võimalus kuulda Rüütli-pere jõulutraditsioonidest ja -mõtetest.

Millised olid teie esimesed jõulud – mida te nendest mäletate?

Arnold Rüütel: Kasvasin Saaremaal talus, kus peeti traditsioonilisi jõule. Toidud olid juba varem valmis tehtud – hane- või seapraad, hapukapsad, verivorstid. Kuusk toodi tuppa ja ehiti, selle ümber istusime, mängisime õega pilli. Jõuluõhtul käisime alati kogu perega Kahtla kirikus. See oli õigeusu kirik. Esimesel ja teisel pühal käisime sugulaste juures ja nemad meil. Pühadeks tehti ka õlut, laste joogiks oli kali.

Ingrid Rüütel: Pärast sõda elasime ema, vanaema ja vanavanemaga Pärnus, neli põlve koos. Oli väga vaene aeg ja raha kinkide tegemiseks polnud. Kuid jõulude ajal oli meil põlevate küünaldega kuusk alati toas ning lausime neljakesi koos jõululaule ja muid ilusaid vanu laule, nagu "Tähekene, miks sa vilgud" jt. Mina saatsin klaveril. Jõulud on meie peres ikka olnud rõõmu- ja hingetõmbeaeg..

Kuivõrd tähistasite jõule nõukogude ajal?

Tartu kodus tähistasime alati, see polnud probleem. Seal tähistasid kõik. Sõbrad tõid õhtuhämaruses kuuse. Ka hiljem Tallinnas töötades püüdsin jõuludeks ikka koju tulla.

Ka neile, kes pole usklikud, on jõulud seotud kasvõi alateadliku püha tundega.

Missugune oli teie jaoks jõulude tähendus lapsepõlves ja misssugune on praegu?

Lapsepõlves oli see eriline püha ja helge tunne, mis oli siis, on alles jäänud ka praegu. Jõulud on nii meil kui enamikul eestlastel eeskätt perekeskne püha. Oodatakse pimeda aja möödumist ja vaadatakse uute lootustega tulevikku.

Millised on teie pere jõulutraditsioonid?

Võimaluse korral saame ikka laste ja lastelastega kokku, ehime kuuse, laulame koos vanu jõululaule. Vanasti käis alati jõuluvana, nüüd poetab ta enamasti kingikoti ukse taha, sest ka enamus lapselastest on juba suured.

Palju on räägitud sellest, et jõulud on kaotanud oma algse sisu. Kuidas teile tundub?

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on religioosne alge kindlasti tugevnenud, kuid ka neile, kes pole usklikud, on jõulud seotud kasvõi alateadliku püha tundega, mida kindlasti süvendab jõuluõhtul kirikus käimine.

Iseasi on kommertsliku alge tugevnemine, n-ö kaubanduslikud jõulud, mis on tänapäeval levinud nii meil kui kogu maailmas.

Kuidas ühiskond peaks suhtuma jõulude kristlikusse sõnumisse?

Kristlike jõulude omakasupüüdmatu armastuse ja andmise, ka andeksandmise sõnum on igavesti aktuaalne.

Milline on kiriku roll praeguses ühiskonnas – kas ta täidab oma kohta?

Kirik tasakaalustab ühiskonna vaimset keskkonda, suunab mõtted igavikulistele probleemidele, pakub paljudele lohutust ja lepitust, sisendab inimarmastust ja paneb ühtlasi mõtlema sellele, et on midagi kõrgemat ja ülemat kui materiaalsed väärtused ja igapäevased askeldused.

On midagi kõrgemat ja ülemat kui materiaalsed väärtused ja igapäevased askeldused.

Kas teil jõuluvanale on kiri kirjutatud? Mida te temalt kingiks ootate?

Ootame, et ta tooks kogu eesti rahvale rahu ja rõõmu.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke