Aarne Lassi luuletused

TUNNISTAJA

 

SA HOIAD IGAVIKKU OMA ÜHES

JA LÕPMATUST SA HOIAD TEISES KÄES.

NII OLED KÕIGES KÕIKIDEGA ÜHES,

KUI SAABUB SÜNNIHETK, SEST AEG ON KÄES.

NEIS SÕNADES KES TUNNISTAB? VAID SINA.

KUI LÕPETAD, PEAN MINA VAIKIMA.

KUI JÄTKAD, TAHAN SEDA TEHA MINA,

ET SAAKSIN SINU SÕNAST KÕIKE MA.

MIS ELUKS VAJA. SINA OLED ELU.

NII KIRJUTATUD ON – SEE SINU HÄÄL.

ET LÕPEKS LOOJAST VAIKIMISE VALU

JA SULAKS MAISE MÕTLEMISE JÄÄ.

 

PALVE

 

SINNA,VAID SINNA, KUS ON MEIE ISA!

SIIT LANGENUD MAAILMA ALT,

KUS VALUSA VAIKUSE HÄDAKISA

KUTSUB SÜNDIMA ÜLEVALT.

KUS ON KÕIK HAUAD JA TEMA, KES KAEVAS

NEED MEILE KORD – MAAILMA VÜRST?

ISAST ON SÜNDINUD UUS MAA JA TAEVAS,

KUS PUUDUVAD HAUAD JA KIRST.

SILM POLE NÄINUD JA KÕRV POLE KUULNUD,

SÜDAMES SEDA EI OLE.

ISA, ME PALUME, ÄRATA KOOLNUD,

ET SAAKSIME ELUTULE.

.