Vastus

4/2010 R. S. Thomas (Tõlkinud Toivo Pilli)

 

Mitte pimedus, vaid koidueelne hämu,

milles praegu isegi vahedaim mõistus peab otsima

teed. Aeglaselt võtavad kõige selle kohta kuju

küsimused – ebamäärased, kuid hirmutavad.

Me kompame nende pinda nagu

pimedad, lootes leida vedrumehhanismi,

mis need kõrvale heidaks. Nad annavad

järele, kuid ainult selleks, et muutuda

uuteks probleemideks; ja üks ei tee sedagi,

vaid kõrgub liikumatult

meie ees.

Kas pole teist teed peale mõtte, mis

püüab leida vastust? On ainult ta

igatsev otsing, kasvõi surma hinda

see nõuaks. On juhtunud, et

pärast pikka põlvitamist külmal

altariesisel, on kivi veerenud

mu meelelt, ja heites pilgu

sisse, olen näinud, et vanad küsimused lebavad

eraldi kokkumässitult nurgas, nagu

ülestõusnud armastuse kortsus surilinad.