11/2010
Erki Tamm, Eesti Toidupank ekspertkomitee esimees
Majanduslikult soodsamatel aastatel oleme unustanud toiduabi mõiste, mis 90ndate alguses Soome ja Rootsi koguduste kaudu Eestisse voolas ja üleminekuajal paljud näljaohust päästis. Majanduskriis on aga ligi 100 000 inimest viinud taaskord kitsikusse ning räägitakse 20 000 lapsest, kes ei saa kõhtu täis süüa.
Need, kes märtsikuus loodud Eesti Toidupanga abipaki järele tulevad Kalju kiriku kõrvalmajja, pole asotsiaalid, vaid elumuutustes töö kaotanud inimesed või üksi lapsi kasvatavad emad. Silmad häbelikult ringi uitamas, annavad nad allkirja tunnistuseks abipaki kättesaamise kohta. Kaasavõetud kilekotti lähevad jahu ja nuudlid, suhkur, õlipudel, leib ja sai. Kuid häbist saab tänulikkus võitu, kui lisaks tavalisele kõhutäitele saab koju viia ananassi või apelsine.
.„Toiduabipakk tähendab mulle palju," kirjutab abi saanud üksikema. „Vahel ei ole lihtsalt raha lapsele süüagi osta. Just puuvilju ei jõua osta, aga lapsel on ju ka neid vaja. Ise võid olla söömata, aga mitte laps – tänu toidupakile on talle vähemalt millestki süüa teha."
Toidupank saab jagatava toidu annetusena tootjatelt, hulgimüügifirmadelt, kaubanduskettidelt, eraisikutelt ning mõni kord aastas korraldavatest toidukogumiskampaaniatest. Olenemata positsioonist, on toetajad inimesed, kes tunnevad kaasvastutust raskustes olevate inimeste abistamisel. Kaubandusettevõtete ja toidukäitlejate jaoks on teema suhteliselt uus. Seetõttu on mõistetav ettevaatlikkus realiseerimistähtaja lähenava toitu annetamiseks Toidupangale. Kahjuks visatakse praeguseni suurtes kogustes toidukaupa ära. Samas tunnistatakse, et paljud toiduained oleks tarvitatavad ka pärast realiseerimistähtaja lõppu. Euroopa Liidu õigusruumis on mitmetes riikides see paindlikult reguleeritud. Hea meel on kasvavast mõistmisest ka Eestis, sest tähtis on leida lahendusi raskustes olevate inimeste aitamiseks.
Tänaste võimaluste piires tegutseb Toidupank Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus, abistades igal nädalal 200 peret. Toidupanga abi saavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate teavituse alusel inimesed, kelle sissetulek jääb alla 1000 krooni kuus pereliikme kohta. Toiduabi komplekteeritakse kümnete vabatahtlike abiga ning jagamine toimub Päästearmee ja Sõbra Käe kaudu. Ka siin saab see töö tehtud tänu inimestele, kes oma vaba aega heategevuseks ohverdavad.
Just praegusel raskel ajal on kogudustel ja kristlikel heategevusorganisatsioonidel võimalus osaleda Toidupanga ülesehitamisel, et toiduabi süsteemi laiendada ka teistesse Eestimaa piirkondadesse. Abi ei vaja mitte ainult Tallinna ja Tartu, vaid ka Lääne-Virumaa ja paljude teiste piirkondade inimesed. Kõige lihtsam viis sellele kaasa aidata, on annetada oma eesti kroonimündid Toidupanga kogumisanumatesse, mis on väljas paljudes kaubanduskeskustes. Annetatud mündid aitavad loodavatele Toidupankadele muretseda igapäevaseks toimimiseks vajalikke laoruume ja -mööblit, toidukaste ja transpordivahendeid.
Kuid ainuüksi müntide toel Toidupanka üles ei ehita. Eelkõige vajab see kohapeal ellu rakendumiseks hea tahtega inimesi ja usaldusväärseid organisatsioone, kes on valmis võtma oma kodulinnas või maakonnas Toidupanga rajamise ning iganädalase toidujagamise organiseerimise enda kanda. Stabiilseks tööks on aga neil omakorda vaja häid koostööpartnereid – hulgifirmasid, kauplusi ja tootjaid, kes oleks valmis abivajajatele iganädalaselt toiduaineid annetama.
Süüa õhtul koos oma lastega kõht täis, võib paljude perede jaoks olla kinnitus sellest, et Jumal kuuleb nende abipalveid.
www.toidupank.ee
