02/2017 
Jael Puusaag, Bosnia misjonär, tekst ja fotod
Kui Einike Kutse Kooli veebikursuse info laiali saatis, oli õppeaasta juba algamas. Pakkumine oli põnev: õppida kodu(koguduse)st – või Bosniast – lahkumata. Kas suudaksin selle mahutada oma täis kalendrisse? Einike vastas: „Piiblit loed sa juba nagunii, kaastundeprojektidega tegeled ka.” Nii saigi minust KUSi ajaloolise esimese veebikursuse esimene 100% Interneti vahendusel osalev õpilane.
Järgneval poolaastal kuulasin kord kuus eestikeelseid loenguid ja täitsin huvitavaid kodutöö ülesandeid. Vabadel hetkedel lugedes sain ka Piibli kaanest kaaneni läbi. Kaastundeprojektiks ühendasin vajaliku kasulikuga ja panin kokku kaks meie iga-aastast suurtööd: sügisese koolikottide jagamise ning jõuluaegsed kingipakkide programmid. Mõlemaga olen juba palju aastaid tegelenud. Oletatav ajakulu, tegevuste rutiin ja ka võimalikud probleemid olid ammu teada, küll siis ka projekti aruande valmis saab.
Nautisin kogu kursusel osalemise protsessi väga. Oleksin nagu ise istunud Tartu auditooriumis! Emakeelsete sisukate piibliloengute kuulamine mõjus sügavamalt kui võõrkeelsed õpetused. Kaasmaalaste mõtteid ja kommentaare oli huvitav jälgida. Kaastundeprojekti sain ka õigel ajal ilma suurema lisastressita valmis.
Aruande kirjutamiseks olid meile antud küsimused:
* Kuidas sa hindad projekti õnnestumist?
* Mida sa ise õppisid ja mida Jumal sulle näitas?
* Kuidas sa analüüsiksid teie meeskonnatööd?
Mulle tavaliselt ei meeldi sellised „projekti õnnestumise” küsimused. Kuidas määratleda edukust töös inimestega? Siinses keskkonnas ei saabu tulemused kiiresti ja arvulisi näitajaid enamasti polegi. Seekord aga vastasin rõõmuga, sest tagasiside meie tegevusele oli üllatavalt positiivne.
Nii lapsevanemad kui koolidirektorid olid väga rahul ning isegi teise religioosse taustaga inimesed tunnustasid meie kogudust. Paar huvitavat kommentaari: a) „Te tõite meie külla 519 naeratust” – peale ühes koolis 519 kingipaki jagamist – ning b) „See on nii tore, et kristlik kogudus tuli moslemite pühal päeval täidetud koolikottidega rõõmustama meie lapsi. See on suur vastastikuse austamise märk” –, kui jagasime koolikotte Kurban-Bajrami (moslemi kalendri ühe suurima püha) kolmandal päeval. 
Mida Jumal mulle näitas? Tema üllatab mind ka siis, kui olen mõne asjaga juba pikalt tegelenud. Mu varasem kogemus oli, et taas tuleb palju konflikte. Problemaatilised inimesed nõuavad oma õigusi, teise usu esindajad põlgavad kristliku koguduse abi, pakisaajad tahavad teistsugust paberit või punase asemel roosat koolikotti. Aga sel aastal probleeme polnudki! Meil pole kunagi varem läinud kõik nii valutult nagu seekord!
Meeskonnatöös nägin, et olin õppinud paremini delegeerima ja ka mu kaaslased olid lõpptulemusega rahul. Igaüks tegi oma osa hästi ja mina ei olnud ka poolekstõmbamise äärel.
KUSi ajalooline esimene veebikursus hakkab lõpule jõudma. Märtsi algul on soovijatel veel võimalik teha – samuti interneti vahendusel – lõpueksam. Eksamiga saaks koos kursuse lõputunnistusega ka üheksa ainepunkti, mida arvestatakse hilisemates Seminari õpingutes. Kui juba nii kaugele olen jõudnud, siis ikka teen eksami ka ära. Kes teab, võib-olla kunagi hiljem, juba kodumaal olles, läheb mul ka neid ainepunkte vaja.
